Sam Smith
Sam Smith jõudis miljonite kuulajateni esmalt justkui kehatu häälena tantsusalvestisel. 2015. aastaks oli Smith võitnud neli Grammyt, nende seas aasta salvestise ja aasta laulu auhinna nappide vahenditega loodud gospelihõngulise ballaadi „Stay With Me“ eest. Rabav pole üksnes tõusu kiirus, vaid ka see, kui sageli on Smith asetanud oma hetkega äratuntava hääle uude raami.
Viimati eetris · Like I Can (Radio Mix)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Like I Can (Radio Mix)2 korda eetrisviimati
- 2Restart (Radio Edit)2 korda eetrisviimati
- 3DesireCalvin Harris/Sam Smith90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Smith ja John Legend salvestasid Comic Reliefi Red Nose Day jaoks loo „Lay Me Down“ versiooni ning selle tulu läks vaesusest mõjutatud inimeste toetuseks.
- Pealkiri „Hazel Eyes“ pärineb Christian Cowani silmavärvist, kuigi Cowan ütles hiljem Smithile, et tema silmad pole rangelt võttes pähkelpruunid.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Samuel Frederick Smith sündis 1992. aastal Londonis ja jõudis avalikkuse ette koostööde kaudu. Smithi nõtke, soulist vormitud hääl sulandus Disclosure’i 2012. aasta house-singlil „Latch“ klubiproduktsiooniga; 2013. aastal järgnes Naughty Boy lugu „La La La“, mis jõudis Suurbritannias esikohale. Neil salvestistel kõlas Smith ühtviisi koduselt nii elektroonilise rütmi saatel kui ka napi ballaadi keskmes – see vastandus osutus viljakaks.
Tuntuks saamine
2014. aasta debüütalbum „In the Lonely Hour“ tegi külalisesinejast soolotähe. „Stay With Me“ ja album jõudsid mõlemad Ameerika Ühendriikides teisele kohale; järgmisel Grammyde jagamisel võitis Smith parima uue artisti, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise auhinna. Albumi emotsionaalne otsekohesus sai Smithi tunnuseks, kuid hiljem võttis ta läbimurde isiklikumalt kokku: „Ma ei saanud edukaks enne, kui sain iseendaks.“
Muusika ja tuntumad lood
Smithi looming liigub endiselt kahe pooluse vahel: ühelt poolt gospelilikust harmooniast jõudu saav pihtimuslikkus, teiselt poolt tantsumuusika, milles hääl saab rütmi osaks. 2015. aastal tegi Smith edetabeliajalugu: Bondi-filmi tunnusloost „Writing’s on the Wall“ sai esimene Bondi laul, mis jõudis Suurbritannia edetabeli tippu. Hilisematel albumitel avardas Smith kõlapilti, loobumata haavatavusest: „The Thrill of It All“ ilmus 2017. aastal, „Love Goes“ 2020. aastal ja „Gloria“ 2023. aastal. Viimase albumi keskmes olid queer-eneseväljendus ja klubienergia; Kim Petrasega esitatud duett „Unholy“ tõi Smithile viienda Grammy.
Edu ja tunnustus
Suurbritannias on Smithi nimel kaheksa esikohasinglit ja kolm esikohaalbumit, „In the Lonely Hour“ aga sai riigi 2010. aastate enimmüüdud debüütalbumiks. Auhindadest joonistub välja ka artisti muutumine: varased Grammyd tunnustasid klassikalise ballaadi meisterlikku valdamist, „Unholy“ aga teadlikult teatraalset popikoostööd.
Mis sai edasi
Pärast vaatemängulist tuuri „Gloria“ tuli vaiksem aeg. Smith tähistas 2024. aastal debüütalbumi kümnendat aastapäeva, avaldas 2025. aastal „Love Is a Stillness“ ja „To Be Free“ ning andis 2026. aasta augustis välja viienda albumi „Hazel Eyes“. Albumi inspiratsiooniks olid suhe Christian Cowaniga ja kolimine New Yorki; ühtlasi oli see esimene album, mille Smith ka kaasprodutseeris. Pärast aastaid, mil lähtekohaks oli igatsus, sai keskseks teemaks vastuarmastus. Smith ütles, et oli otsinud „muusikast turvatunnet ja lohutust“; seda soovi täitis kaasnenud tuur, mis jõudis vähematesse linnadesse ja väiksematesse saalidesse.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 22.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
