Rüüt
Rüüt ei pane eesti regilaulu ega Teppo-tüüpi lõõtsa klaasi taha: kvartett kasutab pärimust lähtekohana, kust otsida uusi kõlasid, keerukaid kooskõlasid ja omaenda lugusid.
Viimati eetris · Torme trotsides
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Torme trotsides6 korda eetrisviimati
- 2Nädalalugu4 korda eetrisviimati
- 3Ilus ole3 korda eetrisviimati
- 4Kiigun üle mäe3 korda eetrisviimati
- 5Maasikille2 korda eetrisviimati
- 6Mina ja meri1 kord eetrisviimati
- 7Jõulurutt90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- „Kadakad“ salvestati Raplas Tõnu Susi Stuudios; albumi nimega tähistas bänd kadaka sitkust ja alalhoidlikkust.
- Loo „Neiud mängivad mäella“ jaoks muutis Juhan Uppin tavaliselt õhulise kandle kõla jõuliseks.
- Albumi „Kiriküüt“ esitlustuur viis ansambli üheksasse Eestimaa paika.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rüüt sai alguse 2012. aasta paiku Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus kohtusid neli eri taustaga muusikut. Maili Metssalu tõi algkoosseisu näitleja- ja viiulitausta, Maarja Soomre džässihääle ja meloodika ning Juhan Uppin ja Toomas Oks kaks eri lõõtsamaailma. Uppin on meenutanud, et Rüüt tekkis tema esimesel akadeemia-aastal ning võimaldas tal uurida, kuidas lõõtsa teistmoodi mängida. Nii ei sündinud kvartett valmis žanriretsepti järgi, vaid ühisest katsetamisest.
Tuntuks saamine
Debüütalbum „Maasikille“ ilmus 2015. aastal. 2017. aasta album „Kadakad“ koondas ansambli esimesed viis tegevusaastat ja tõi Rüüdile Etnokulpide nominatsiooni kolmes kategoorias: parim artist, parim album ja parim lugu „Ilus ole“. Sellega oli õppurite laborist saanud oma käekirjaga folkansambel, kes jõudis Eesti suurematele pärimusmuusikalavadele.
Muusika ja tuntumad lood
Rüüdi selgroog on eesti regilaul ja vanad pillilood, kuid seaded valmivad nelja inimese täpse ühistööna ning repertuaaris on ka iga liikme omalooming. Teppo-tüüpi lõõts ei ole siin pelgalt pärandiese. Uppin ütleb otse: „Lõõtspill on kaasaegne muusikainstrument nagu iga teinegi.“ Ta hoiab seejuures teadlikult lahus kaks suunda: traditsioonilist mänguviisi tuleb järgida täpselt, muu materjaliga võib tema sõnul teha mida iganes. Sellest hoiakust tulenebki, et Rüüt kõlab ühes loos õhuliselt ja järgmises rütmiliselt teravalt ning seob hääled, viiuli, kandle, meloodika ja kitarri keerukate harmooniate ning vaikusega. Sellisest otsingust kasvas albumil „Kadakad“ välja terviklik looduslik helimaastik, kus pärimustöötlused ja omalooming ei seisnud eri riiulitel.
Koht eesti muusikas
Rüüdi muusika on jõudnud kaugemale kui ansambli enda kontserdid. 2021. aasta muusikapäeval salvestatud stuudiokontsert kuulus EBU sarja „Folk Music Special“ ja kõlas raadiotes üle Euroopa. 2023. aastal jõudis Rüüdi lugu „Mina ja meri“ noorte laulupeole neidudekooride esituses ning Tõnis Kõrvitsa kooriseades.
Mis sai edasi
Koosseis on vahepeal muutunud: Toomas Oksa asemel mängib ja laulab Jaan-Eerik Aardam; koos temaga kuuluvad ansamblisse Maarja Soomre, Maili Metssalu ja Juhan Uppin. Kolmas album „Kiriküüt“ ilmus 2023. aastal ja avas uue etapi; samal aastal ilmus Sander Mölderiga koostööalbum „Lendas meie kopelisse“. 14. juulil 2025 avaldatud „Kiigun üle mäe“ näitas, et ansambli uurimisretk jätkub sama nelikuga; loo seade kannab kõigi nelja nime.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
