Kuidas alustati

Kui Alehno oli laps, kinkis isa talle trummikomplekti, kuhu kuulus kaheksa trummi ja neli vasktaldrikut. Ruslan Alehno meenutas: „Ma ei osanud veel professionaalsel tasemel mängida, panin lihtsalt muusika valjusti käima ja tagusin rütmis kaasa.“ Muusikakoolis õppis ta trompetit. Teismelisena hakkas ta lauluvõistlustel esinema ja teenis restoranis laulmisega lisaraha.

Pärast kooli astus Alehno Bobruiski autotranspordikolledžisse, kus õppis veokorraldust. Pärast ajateenistust õhukaitseväes jätkas ta lepingulist teenistust Valgevene sõjaväe laulu- ja tantsuansamblis. Seal sai temast laulja ning ta käis ansambliga Euroopa turneedel.

Tuntuks saamine

Alehno meenutas, et tal kulus mitu päeva, et pääseda saate „Народного артиста“ ettelaulmisele. Võitja valisid vaatajad otse-eetris ja 2004. aastal võitis teise hooaja Alehno. Pärast võistlust salvestas ta koos Aleksei Tšumakovi ja Aleksandr Panajotoviga laulu „Необыкновенная“. Laulja sõnul palus publik veel aastaid hiljem seda lisaloona esitada.

2008. aastal pääses Alehno Valgevene eelvoorust edasi ja astus Belgradis võistluse „Евровидения“ lavale lauluga „Hasta la vista“. Finaali ta ei pääsenud ning võistluslaul andis nime tema teisele albumile.

Muusika ja tuntumad lood

2012. aastal andis Alehno välja kaks singlit ja esitles kontserdikava. Aasta hiljem ilmus temalt veteranidele pühendatud sõjaaja laulude album „Наследие“. Hiljem salvestas ta koos Valerijaga dueti „Сердце из стекла“ ning esines tema Londoni kontserdil. 2015. aastal võitis Alehno taas televõistluse, seekord saate „Один в один!“ kolmanda hooaja. Selles saates kehastusid lauljad teisteks esitajateks.

2017. aastal sai Alehnost saates „Во весь голос“ lauljate juhendaja ning ta avas Moskva kultuuriinstituudi juures laulukooli. Kaks aastat hiljem osales ta taas võistlejana. Saate „Голос“ pimevooru ettelaulmisel ei pööranud ükski juhendaja end tema poole. 2021. aastal pälvis Alehno Valgevene Vabariigi teenelise artisti nimetuse. Pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, esines ta Ukraina okupeeritud aladel Vene sõjaväelastele.

Mis sai edasi

Albumi „А мы будем счастливыми“ jaoks palus Alehno helilooja Oleg Šaumarovil ja luuletaja Anna Selukil kirjutada laule talle südamelähedastel teemadel, suhetest vanematega kuni armastuseni tütre vastu. Varem oli ta pannud oma repertuaari kokku eri autorite lauludest. Selle albumi kõik viisteist lugu kirjutasid samad kaks autorit ning igaühe taga oli laulja sõnul isiklik lugu. 2023. aastal esitles ta albumit Vitebskis festivalil „Славянском базаре“. 2024. aastal tõi nimilugu talle auhinna „Шансон года“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada