Rein Rannap käis 11. klassis, kui ta 1971. aasta sügisel Laululava all Ruja esimese proovi kokku kutsus. Eesmärk oli algusest peale suurem kui lihtsalt noortebändi loomine: teha originaalmuusikat, kasutada kirjanduslikult tugevaid tekste, koondada osavad pillimehed ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. Urmas Alender kuulus juba esimesse koosseisu. Algul oli ta üks mitmest lauljast, kuid temast kujunes hääl, mis ühendas Ruja väga erinevaid perioode.

Ametlik tee algas paradoksiga. Kontsertansamblile sobivat loavormi polnud, ent kui Ruja taotles tantsuansamblina kõrgeimat kategooriat, ei saanud ta 1972. aastal esinemisluba. Prooviruum ja toetaja tuli uuesti leida. Takistustest hoolimata sündisid varased raadiosalvestused ning Rannapi muusika leidis endale partneri eesti luulest, eriti Juhan Viidingu tekstidest. Rannap meenutas hiljem, et ametlikus kultuuris võidi isegi pessimismi pidada riigivaenulikuks.

Aastatel 1976–1979 kandsid ansambli progressiivsemat perioodi Jaanus Nõgisto, Margus Kappel ja Alender. Viiding suhtus oma luuletuste lauludes kasutamisse ettevaatlikult. Kui Nõgisto soovis teosele „Põhi, lõuna, ida, lääs“ lisada ridu teisest luuletusest, vaidles poeet sellele esmalt pikalt vastu, mõtles siis ümber ja ütles: „Ma oleks ise ka niimoodi teinud, kui ma oleks selle peale tulnud.“ Sellest kohtumisest jäi repertuaari üks Ruja keskseid teoseid.

1981. aastal naasis Rannap ning algas ligipääsetavama popmuusika periood. Koostöö Ott Arderiga tõi iroonilisema ja lapsemeelsema sõnakasutuse, kuid ansambli põhimõte jäi samaks: kuulajat kutsuti ise mõtlema. Suure publikumenu järel oli Ruja 1983. aastaks taas ummikusse jõudnud; Rannap lahkus ja liikmed suundusid mõneks ajaks teistesse projektidesse.

Uus koosseis tuli 1985. aastal kokku Alenderi laulu „Sõbra käsi“ ümber. Nõgisto meenutas: „Ootamatult hakkas Ruja loomingulist protsessi vedama hoopis Urmas.“ Koos Nõgisto ja Igor Garšnekiga kujundas Alender hilise Ruja meloodilise, kuid jõulise kõla. 1988. aasta algul hääletati Nõgisto ansamblist välja; samal, 1988. aastal lõppes ka Ruja algne tegevus. Pärast Alenderi hukkumist Estonia katastroofis kogunes ansambel 1994. aastal mälestuskontserdiks ja 2017. aastal üheks õhtuks taasiseseisvumispäeva kontserdile.

Avaldamata hilised lindistused ei jäänud siiski arhiivi: 1985. ja 1986. aasta materjal ilmus 2023. aastal albumil „Tulekell“, kus mitu pala kõlab esimest korda oma toonases algkujus.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada