Kuidas alustati

Enne Rose Laurensi oli Rose Podwojny, Varssavis tummfilme saatnud Poola muusiku tütretütar. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta vene keelt ja müüs rõivaid, seejärel sai temast 1972. aastal Prantsuse progressiivroki ansambli Sandrose laulja. Hiljem salvestas ta Rose Merrylina, kohtus helilooja Jean-Pierre Goussaud’ga ja võttis 1979. aastal lõplikult kasutusele nime Rose Laurens.

Tuntuks saamine

Robert Hossein valis ta 1980. aastal laval ja plaadil Fantine’i rolli looma muusikalis „Les Misérables“. Kui ta oli seda traagilist rolli mänginud üle aasta, tahtis ta jätkata soolokarjääri. Kui Goussaud mängis nende töö tarbeks tantsulist akordijärgnevust, pidas ta seda Laurensi jaoks liiga kergeks. Rose jäi endale kindlaks. Ta meenutas nende vestlust nii: „Laul on ennekõike meloodia, mis peab mind puudutama…“ Tema järjekindluse tõttu jõudis „Africa“ tema esimesele albumile „Déraisonnable“, ehkki algul pidi lugu sealt välja jääma.

Muusika ja tuntumad lood

Teatraalse avaruse ja tantsulise rütmi vaheline pinge kujunes tema käekirjaks. Tema hääl kandis nii ballaade kui ka klubirütme ning Goussaud lõi suurema osa tema hittidest. 1986. aasta albumiga „Écris ta vie sur moi“ laiendas ta kaasautorite ringi: Francis Cabrel, Yves Simon, Yves Duteil ja teised autorid andsid talle sõnu, tema ise aga kirjutas loo „La Nuit“. Samal aastal esines ta Olympias kahel õhtul.

Edu ja tunnustus

„Africa“ võidukäik ulatus kaugele väljapoole Prantsusmaad, kus müüdi üle miljoni 45 p/min singli. Loo ingliskeelne versioon tõusis Austrias esikohale, Šveitsis ja Norras teisele ning Saksamaal kolmandale kohale. Teised laulud pikendasid edu ja viisid ta Euroopa tuuridele ning lõpuks New Yorki, kus ta kutsuti esinema klubisse The Saint.

Mis sai edasi

1987. aastal peatas ta karjääri, et olla haigestunud Goussaud’ kõrval. Goussaud soovis sellest hoolimata koos temaga kirjutada veel ühe albumi „J’te prêterai jamais“, mis valmis veidi enne tema surma 1990. aastal. Rose Laurens naasis etappide kaupa: 1996. aastal ilmus album „Envie“, 2001. aastal osales ta muusikalis, seejärel tulid 1980. aastatele pühendatud tuurid, 2015. aastal album „A.D.N.“ ja 2016. aasta jaanuaris viimane Pariisi kontsert. Ta suri 2018. aasta aprillis. 2022. aastal avaldas tema perekond pealkirja „Chaleur humaine“ all viisteist varem avaldamata lugu, jätkates Goussaud’ga loodud tööd.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada