Rosanne Cash
Kui Johnny Cash avastas, et tema 18-aastane tütar ei tunne laule, mida ta pidas tütre muusikaliseks päranduseks, kirjutas ta ühe pärastlõunaga üles 100 hädavajalikku lugu. Rosanne Cash kujundas oma karjääri esmalt sellele pärandile vastu seistes ja seejärel ise otsustades, kuidas seda edasi kanda.
Viimati eetris · Seven Year Ache
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Seven Year Ache3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Ta kirjutas „The Wheel“ pärast seda, kui oli kutsunud lapsehoidja ja end tunniks suurde riidekappi lukustanud.
- 2023. aastal andis ta Country Music Hall of Fame'ile „Seven Year Ache“ turnee jakid ja kitarri, mille isa oli lasknud talle 1979. aastal valmistada.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rosanne Cash sündis 1955. aastal Memphises, kuid kasvas üles Lõuna-Californias. Seal avardasid tema muusikalist silmaringi ühelt poolt raadiost kuuldud Beatles, Joni Mitchell ja folkrokk ning teiselt poolt perekonna kaudu kantri. Pärast keskkooli liitus ta Johnny Cashi kontserdituuriga, aidates esmalt lava taga ja hakates seejärel laulma. Kui 1973. aastal tuuribussis ilmnesid tema lüngad kantrimuusika ajaloos, ajendas see isa koostama 100 olulise laulu nimekirja. Rosanne meenutas hiljem: „Ma tahtsin seda. Ma tahtsin teda.“
Tuntuks saamine
Tema 1979. aasta USA debüütalbum „Right or Wrong“ paigutas ta nende muusikute sekka, kes kujundasid kantrit uue kuulajaskonna jaoks ümber, kuid 1981. aasta „Seven Year Ache“ tegi läbimurde lõplikuks. Albumi kantrituum kandis endas popi, roki ja uue laine pinget: sellest sai Cashi esimene kantrialbum, mis tõusis edetabeli esikohale, ning see aitas tal leida hääle, mis mõjus korraga pärituna ja ise looduna. Nimilaul näitas sedagi, et ta ei tõlgendanud üksnes perekonna traditsiooni, vaid oli ise kirjutanud oma tunnusloo.
Muusika ja tuntumad lood
1980. aastatel kogus ta suuri kantrihitte, kuid eelkõige tahtis ta olla tuntud laulukirjutajana. 1990. aasta albumi „Interiors“ produtseeris ta ise ning kirjutas kõik lood kas üksi või koos teistega, leppides suurema loomingulise kontrolli nimel väiksema publikuga. Ta lahkus Nashville'ist New Yorki ja 1993. aasta „The Wheel“ avas pika loomingulise partnerluse John Leventhaliga.
Hilisematel albumitel muutus perekondlik pärand varjust loomematerjaliks. „Black Cadillac“ käsitles tema ema, isa ja kasuema surma; „The List“ naasis isa käsitsi kirjutatud õppekava juurde ning lõunaosariikides tehtud reisid kujundasid albumit „The River & the Thread“. 2024. aastal vaatas Cash oma loometööle tagasi ja ütles: „Arvan, et püüdlemine ja rahulolematus sellega, et päris lõpuni ei jõua, kuuluvad kogu laululoomeprotsessi juurde.“
Edu ja tunnustus
Cash on salvestanud kuusteist esikümnehitti ja võitnud neli Grammy auhinda, neist kolm albumi „The River & the Thread“ eest. 2015. aastal võeti ta Nashville Songwriters Hall of Fame'i liikmeks ning 2021. aastal sai temast esimene naine, kes pälvis heliloomingu eest MacDowelli medali. Country Music Hall of Fame'i näitus „Time Is a Mirror“ kajastas tema nelja aastakümne pikkust karjääri 2026. aasta märtsini.
Mis sai edasi
70-aastasena on Cash hakanud esinemisreise kirjutuslaua vastu vahetama. Tema ja Leventhal olid asutanud ka RumbleStrip Recordsi, misjärel Cash omandas Columbia jaoks tehtud salvestiste originaallindid. 2026. aasta jaanuaris ütles ta, et iga järgmine turneeaasta tuleb eelmisest hõredam ning tema ja Leventhal olid tema esimese uue albumiga pärast 2018. aastat peaaegu valmis. Albumi lähtekoht polnud nostalgia, vaid tema sõnul „kogemus … juurdumus … kaotus … aeg“ — ainestik, millest alles vormusid laulud.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
