Kuidas alustati

Roosalu esimene kogemus suurel laval tuli nelja-aastaselt Vanemuise kontserdimaja emadepäevakontserdil. Üheteistaastasena sai ta Vanemuise muusikalis „Oliver!“ peaosa ja mängis seda rolli häälemurdeni. Pärast õpinguid Tartu Karlova gümnaasiumis ja Heino Elleri muusikakooli klassikalise laulu erialal võitis ta 2002. aastal Raimond Valgre festivali ja kolis Tallinna. Aasta hiljem saavutas ta konkursil „Kaks takti ette“ neljanda koha ning sai publiku lemmikuks. Kruiisilaevadel ja Eesti Tantsuagentuuri programmides esinemisest rääkides ütles ta: „Kogu oma lavapraktika võlgnen tantsuagentuurile.“

Tuntuks saamine

Rolf Junior oli Roosalu klubilikuma sooloprojekti nimi. 2005. aastal ilmusid „Nüüd ma tean“, „Unustan sind“ ja „Miks ootan veel“; 2008. aasta debüütalbum „Ingel“ koondas neliteist tantsulist lugu, millest enamiku kirjutas ta koos produtsent Vahur Valgmaaga. Samal aastal sai „One on One“ Eurolaulul neljanda koha. Järgmine plaat „Ööjanune“ avardas 2009. aastal tema kõlapilti mitmes suunas, nii et artistinimi ei jäänud üheainsa klubimuusika valemi külge kinni.

Muusika ja tuntumad lood

Roosalu on kirjutanud ise nii muusikat kui ka sõnu, kuid on teinud koostööd ka Maian-Anna Kärmase, Liis Lassi, Vahur Valgmaa ja teistega. Enda repertuaarist nimetas ta lemmikuteks „Murtud“ ja „Ingel“, sest need olid tema esimesed omakirjutatud lood. Viiulitrioga Violina esitatud „Maagiline päev“ jõudis Eesti Laulul 2010 kolmandaks. 2018. aasta loo „Show A Little Love“ ehitas ta aga üles kuue taustalauljast sõbra häältele: Roosalu sõnul andis mitmehäälne seade loole jõu ja värvi.

Edu ja tunnustus

Võistlused on tema karjääris olnud pigem järjekindel treeningrada kui üksainus triumf. Ta võitis 2006. aastal Jurmala Amberstaril lüürilise lauluga esikoha ning 2010. aastal Bulgaarias Discoveryfesti laulukonkursil looga „Memory“ esipreemia; samal suvel sai ta Ukraina konkursil Sea Sings teise koha. 2015. aastal lõpetas Roosalu telesaate „Su nägu kõlab tuttavalt“ kolmandana. Farinelli aaria viis ta seal soprani mängumaale ja näitas, kui kaugele ulatus klubipopist alanud lavahääl.

Mis sai edasi

Heliloominguõpinguteni jõudis Roosalu ringiga. 2002. aastal jäi ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sisseastumisel täpselt joone alla, 2013. aastal astus aga elektroakustilise loomingu erialale ja lõpetas selle 2016. aastal. Õpingute ajal valmisid tšellole ja klaverile kirjutatud „Keskööpäike“ ning sümfooniaorkestrile, vokaalile ja elektroonikale loodud lõputöö „Stormar“; hiljem kõlas kooriteos „Hiiepuud“ ja tema muusika saatis tantsulavastust „DI“. Oma laia ampluaa kohta ütles ta: „Kui muusika minust välja tuleb, siis see lihtsalt on.“ 2024. aastal naasis Roosalu Vanemuise muusikalilavale lavastuse „Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad“ Lola/Simoni peaosas. Ta võttis ka reklaamitöö ise käsile: ühel jõulutuuril sõitis ta klammerdaja taskus mööda Eestit ja kleepis kontserdiplakateid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada