Kuidas alustati

Robin Bengtsson veetis lapsepõlve Svenljungas. Esimest korda astus ta üles Mogaskolani kaheksanda klassi talendivõistlusel. Kui TV4 teda enne 2008. aasta Idoli saadet tutvustas, õppis ta Euroopa suunaga ühiskonnaõpet. Gavin DeGraw oli tema tähtsaim muusikaline eeskuju, kuid muusikavälises elus keerles kõik motokrossi ümber. Bengtsson kandideeris saatesse Idol, et täita oma unistus artistielust, ja lõpetas kolmandana.

Ent edasi ei läinud tee sugugi sirgelt. Kuus aastat hiljem rääkis ta, et vahepealne aeg oli kulunud ansambliga tuuritamisele, oma muusikaga tegelemisele, Stockholmi kolimisele ja uuele vastutusele isana. Ta proovis B. Robini nime all uuesti alustada ning selgitas nimevahetust otsekoheselt: uus nimi tähendas tema sõnul, et ta alustab millegi uuega. Ta ei tahtnud, et teda seotaks endiselt selle kaheksateistaastase noormehega, keda publik oli esmalt näinud.

Tuntuks saamine

Kaks aastat hiljem jõudis Bengtsson esimest korda Melodifestivalenile. Debüütlooga „Constellation Prize“ tuli ta 2016. aastal viiendaks, kuid järgmisel aastal vahetas ta paigal seisva laulja rolli täpselt koreografeeritud jooksulindietenduse vastu. Tantsimine oli talle tõeline proovikivi: pärast finaalikoha kindlustamist tunnistas ta, et ei oleks aasta varem uskunud, et tantsib nii paljude inimeste ees. „I Can't Go On“ võitis seejärel Melodifestivaleni ja saavutas Kyivi Eurovisioni finaalis 344 punktiga viienda koha.

Muusika ja tuntumad lood

Võistluslavad tegid ta tuntuks viimistletud poplauljana, kuid need ei näidanud kogu tema muusikamaitset. 2025. aastal rääkis ta, et on kantrimuusikat kirjutanud enam kui kümme aastat ning kuulab eraelus peaaegu ainult kantripoppi ja rokki. Uus suund ei olnud seega kostüümivahetus, vaid ammune huvi, mis pääses alles nüüd esiplaanile. Sveriges Radio stuudios esitas ta kantrist mõjutatud muusikat otse, kaugel jooksulindinumbrite täpsest telekoreograafiast.

Edu ja tunnustus

Samal ajal naasis Bengtsson ikka ja jälle kodumaa suurimale muusikavõistlusele. „Take a Chance“ jõudis 2020. aastal finaali ning „Innocent Love“ tegi sama 2022. aastal; seega pääsesid kõik tema neli esimest võistluslugu otse finaali. Nii kulges korraga kaks karjääri: telelavade kindel tegija ja muusik, kes alles otsis väljendusviisi, mille taga ta saaks ise seista esimesest kirjutatud reast lavale jõudmiseni.

Mis sai edasi

Kantrisuund ei jäänud ühe singli juurde. Pärast mitut 2024. aasta kantrilugu sõitis Bengtsson 2025. aastal Nashville'i, et kirjutada muusikat tulevaste projektide jaoks. 2026. aastal naasis ta viiendat korda Melodifestivalenile looga „Honey Honey“, millega debüteeris sellel võistlusel laulukirjutajana. Lugu pääses finaalikvalifikatsiooni kaudu finaali ja jäi seal üheteistkümnendaks — seekord oli ka Bengtsson ise loo autorite seas.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada