Kuidas alustati

Roberto Loreti kasvas üles Rooma äärelinnas Quadraros, olles kaheksast lapsest viies. Tema isa Orlando töötas krohvija ja dekoraatorina. Muusika tuli pere ellu koos tööga: väike Roberto viis kohale maiustusi ja teda kutsuti pidudele laulma. 2013. aastal meenutas ta ajalehele l'Unità: „Viisime pulmadesse küpsetisi ja torte ning siis paluti mul laulda.“ Vanemad saatsid ta suurte ohverduste hinnaga Salvatore De Tommaso juurde laulu õppima.

Tuntuks saamine

Rooma kohvikus Caffè Grand'Italia kuulis teda Taani teleprodutsent Volmer Sørensen, kes pani aluse tema rahvusvahelisele karjäärile. Robertino esines Kopenhaagenis ja salvestas Taani plaadifirmale Triola. Neljateistkümneselt oli ta Skandinaavias juba kuulus. 1962. aastal viis tee ta Ameerika Ühendriikidesse, kus kontserdireis jõudis ka New Yorgi Carnegie Halli. Teated rahvusvahelisest edust jõudsid kodumaale ning 1963. aastal hakkas ta salvestama plaadifirmale Carosello. 1964. aastal jõudis ta lauluga „Un bacio piccolissimo“ Sanremo festivali finaali. Kaks aastat hiljem võitis ta Napoli festivali, esitades koos Sergio Bruniga laulu „Bella“.

Muusika ja tuntumad lood

Tema repertuaar tugines itaalia meloodilisele laulutraditsioonile: õhtustel esinemistel kõlasid muu hulgas „Mamma“, „Arrivederci Roma“ ja „Violino tzigano“. Välispubliku jaoks esindas see laulmisviis itaalia muusikat. Tema populaarsus ulatus ka Ida-Euroopasse, eriti Nõukogude Liidu vabariikidesse. Suuremaks kasvades tema hääl muutus: 2013. aasta intervjuus kirjeldas ta seda baritoni ja tenori vahele jääva hääleulatusena, mille ta oli välja arendanud tänu tehnilisele ettevalmistusele.

Meenutades oma salvestiste levikut Nõukogude Liidus, rääkis ta Soome sõdurist, kes oli vahetanud tema 45-pöördelise plaadi sigarettide vastu. Tema sõnul olevat vene sõdur seejärel plaate juurde küsinud. Selle juhtumiga selgitas laulja, kuidas tema plaadid salaja üle piiri jõudsid.

Mis sai edasi

Seitsmekümnendatel kahanes tema edu Itaalias. Vahepeal tegeles ta filmide tootmise ja toidupoega, kuid 1982. aastal naasis laulmise ja kontserdireiside juurde. 2016. aastal sai ta insuldi. 25. aprillil 2022 oli ta saate „Oggi è un altro giorno“ külaline. Serena Bortonele jutustas ta oma elust ja sellest, kuidas ta poisina väljaspool Itaaliat kuulsaks sai. 28. jaanuaril 2024 laulis ta saate „Domenica in“ külalisena taas laulu „Un bacio piccolissimo“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 31.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada