Kuidas alustati

Roberto Concina sündis Šveitsi mägilinnas Fleurier's ja kolis noorena koos perega Põhja-Itaalias Fagagna maapiirkonda. Perekonna klaver ja paar plaadimängijat avasid talle kaks teed muusikasse. Esialgu kaalus ta elektroonikainseneri elukutset, kuid jättis kooli seitsmeteistkümneaastaselt pooleli. Tehnilised oskused läksid käiku piraatraadiojaama rajamisel ja ta hakkas esinema DJ-na. Tema saadetes kõlasid Kraftwerk, Brian Eno, Robert Fripp ja Stockhausen — elektroonilise muusika katsetuslikum pool.

Tuntuks saamine

1994. aastal tuli tema isa humanitaarmissioonilt endisest Jugoslaaviast tagasi ja tõi kaasa fotod sõjas kannatada saanud lastest. Järgmisel hommikul asus Miles oma kodustuudios lugu „Children“ looma. Kui ta pala esimest korda klubis mängis, näis selle pikk meloodiline algus tarduma panevat tantsupõranda, mille eelmine DJ oli oma jõulise finaaliga üles kütnud. Siis saabus kulminatsioon, käed tõusid õhku ja pisarais kuulaja küsis, mida ta oli just kuulnud. Miles ütles hiljem lihtsalt, et tema unistus oli saanud teoks.

Muusika ja tuntumad lood

Loo „Children“ klaverile toetuvat rahu seostati dream house'i ja aeglase elektroonilise muusikaga, kuid Miles ei pidanud seda muutumatuks valemiks. Albumiga „23AM“ pöördus ta isikliku kontseptsiooni poole: üksteist pala jälgisid tavalist elu sünnist küpsuse kaudu surmani. Isegi plaadi kaanel ei tõstetud teda kui kuulsust esile: tema foto asemel kasutati musta siluetti, et seada muusika kuvandist kõrgemale. Tema tegelik teema oli elukogemuse muutmine heliks.

Edu ja tunnustus

Kaubanduslik edu oli tohutu. „Children“ müüs kogu maailmas üle viie miljoni eksemplari; „Dreamland“ pälvis 16 plaatina- ja 12 kuldauhinda 21 riigis. 1997. aastal pälvis ta BRIT Awardi kui rahvusvaheline uustulnuk ning World Music Awardi kui enimmüünud meesuustulnuk. Suurbritannias jõudis 1996. aastal kolm tema lugu ametliku singliedetabeli Top 10 hulka.

Mis sai edasi

Kuulsus lükkas teda suunda, kuhu ta ei tahtnud minna. Miles taandus intervjuukarussellist, pidas pika vaidluse oma plaadifirma ja mänedžmendiga ning sai viimaks loomingulise sõltumatuse tagasi. Lepinguprobleemid takistasid aastaid tema enda muusika avaldamist; sel ajal reisis ta DJ-na mööda maailma ning kogus mõjutusi nii erinevatest paikadest nagu Lapimaa, Lõuna-Aafrika, Brasiilia ja Jaapan. Neil aastatel, mil tema enda salvestisi ei ilmunud, kuulas omatehtud piraatraadiojaamast alustanud mees maailma plaadimängijate tagant. Pärast sõltumatuse taastamist jätkas Miles katsetuslikumas suunas, sealhulgas albumitega „Organik“ (2001) ja „Miles_Gurtu“ (2004). 2012. aastal käivitas ta Ibiza raadiojaama ja muusikakogukonna OpenLab, millest sai tema hilisemate aastate keskpunkt. Ta suri 2017. aastal Ibizal 47-aastasena.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 14.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada