Rigoros
Õlletujus sündinud bändinimi ja muretu elumoto: aastatel 2015–2019 tegi Rigoros Baieri argielust muusikat ning pühendas laulu koguni külmetavatele jalgadele.
Viimati eetris · Despassiertda (Despacito)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Despassiertda (Despacito)1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rigoros sündis 2015. aasta alguses Ülem-Baieris Peitingis. Sõpradest muusikud tahtsid mängida oma lugusid ning ühendada eri kultuuride muusikat oma pillide ja keelega. Pianist Leo Brennauer kirjutas suure osa lauludest, kitarrist ja laulja Theresa Schauer lisas ka oma loomingut. Proovides töötas bänd lugudega ühiselt edasi.
Esimene CD „A Liter Ration“ ilmus 2016. aasta mais. See salvestati Altenstadtis Sebastian Kelleri juures, kes aitas noortel muusikutel oma suunda leida. Plaadi ilmumise puhul korraldasid nad peo Peitingi Zechenschenkes.
Tuntuks saamine
2017. aastal jõudis bänd suurematele lavadele: olulisemate esinemiste hulka kuulusid ülesastumised koos LaBrassBandaga, festivalil ChiemseeSummer ja Bayerischer Rundfunki saates Abendschau. Neid esinemisi tõid muusikud hiljem esile ka järgmise CD ühisrahastuskampaanias.
Sama aasta septembris esitasid nad Kinsaus festivalil Foxtival esimest korda publiku ees laulu „Despassiertda“, oma Baieri versiooni Luis Fonsi loost „Despacito“. Originaali erootilise lähenemiskatse asendasid nad robustse huumoriga looga inimesest, kellega juhtus pidevalt äpardusi. Brennauer rääkis toona, et Fonsi ja teised asjaosalised autorid olid versioonile loa andnud. Nii sai rahvusvaheline suvehitt Peitingi murdekeele ja argihuumori. 2018. aastal järgnes EP „Obacht“. 2019. aastal läks bänd laiali ja jättis hüvasti viimase kontserdiga Schwabbrucker Kuhstallis.
Muusika ja tuntumad lood
Rigorose Heimatsound'is kohtusid popp, ska ja hiphop; bändi koosseisu kuulusid klaver, kitarr, basskitarr, trummid ja tromboon. Tantsuliste lugude kõrval jätsid nad ruumi ka rahulikumatele paladele. Tekstides käsitleti argimuresid ja ühiskonnas levinud harjumusi, näiteks pidevat telefoniekraani vaatamist.
Trummar Matthias Waldner selgitas intervjuus Merkurile: „Pealegi mõjuks teises keeles laulmine võltsilt.“ Seda, kui vahetult argielu nende muusikasse jõudis, näitas Brennauer loo „Wollsockn“ näitel: ühe loo kallal töötades olid tal jälle jalad külmad ja ta soovis sooje sokke. Sellest sündis omaette laul.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
