Kuidas alustati

Ricky Nelson sündis Eric Hilliard Nelsonina Teaneckis New Jerseys perre, mis oli juba tihedalt seotud ringhäälinguga. Kaheksa-aastaselt liitus ta oma vanemate Ozzie ja Harrieti ning venna Davidiga raadiosaates „The Adventures of Ozzie and Harriet“; 1952. aastal jõudis saade televisiooni. Nii nägi publik teda suureks kasvamas enne, kui kuulis üldse tema salvestatud muusikat.

Tuntuks saamine

Tema muusikutee sai alguse publiku silme all. 10. aprillil 1957 esitas kuueteistaastane Nelson perekomöödias Fats Domino pala „I’m Walkin’“ ning salvestisest sai hitt. Pärast vaidlust plaadifirmaga Verve autoritasude üle viis isa Ozzie ta üle Imperiali, kus sõlmitud leping andis Nelsonile tavatult suure otsustusõiguse lugude, kujunduse ja produktsiooni üle. Koos kitarrist James Burtoniga tõestas ta, et telekuulsuse taga võib olla tõsiseltvõetav rockabilly-muusik, mitte pelgalt turunduse vormitud lauljahääl.

Muusika ja tuntumad lood

Nelsoni vaoshoitus sai tema kõlapildi osaks: tundlik ja tagasihoidlik hääl kõlas jõuliste rockabilly-muusikute saatel. „Poor Little Fool“ ja „Lonesome Town“ näitasid tema ballaadilikku külge, 1960. aastate alguse salvestused kaldusid aga rohkem kantri poole. Oma 21. sünnipäeval 1961. aastal võttis ta Ricky asemel kasutusele nime Rick ja andis sellega märku, et eemaldub lapsekuulsuse kuvandist.

Kui pärast Briti invasiooni ja perekomöödia lõppu jäi tema poppublikut vähemaks, pöördus ta avatumalt kantri poole ning asutas seejärel Stone Canyon Bandi. 1971. aasta intervjuus ütles ta: „Arvan, et olime üks esimesi rokkansambleid, kes kasutas pedaalidega steel-kitarri.“

Edu ja tunnustus

„Poor Little Fool“ oli 1958. aastal Billboardi äsja käivitatud Hot 100 edetabeli esimene esikohalugu. Sellele järgnes pikk rida menukaid salvestisi ning Nelson osales tihedalt repertuaari valimises ja salvestussessioonide kujundamises. 1970. aasta albumil „Rick Sings Nelson“ tõstis ta keskmesse oma laululoomingu ning tegi Stone Canyon Bandi ajajärgust loova uuenemise, mitte nostalgianumbri.

Mis sai edasi

Erinevus loova uuenemise ja nostalgia vahel sai valusalt selgeks 1971. aasta rock’n’roll’i taaselustamiskontserdil Madison Square Gardenis. Osa publikust vilistas pikajuukselise Nelsoni välja, kui ta esitas uuemat muusikat, selle asemel et lihtsalt korrata oma 1950. aastate kuvandit. Vastuseks kirjutas ta loo „Garden Party“, mis tõi ta 1972. aastal tagasi kodumaa edetabeli esikümnesse. Selle lauluga muutis ta ebamugava õhtu oma kunstilise sõltumatuse kõige selgemaks avalduseks. Nelson hukkus 31. detsembril 1985 lennuõnnetuses 45-aastasena. Rock & Roll Hall of Fame valis ta 1987. aastal oma liikmeks, tunnustades telekuju taga olnud muusikut.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 12.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada