Rick Astley
Rick Astley esimene soolosingel jõudis 25 riigis edetabeli tippu juba enne, kui ta oli õppinud kuulsusega toime tulema. Seejärel tegi ta midagi täiesti ootamatut: tõmbus muusikast tagasi, kasvatas tütart ja naasis enda seatud tingimustel.
Viimati eetris · Never Gonna Give You Up
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Whenever You ...5 korda eetrisviimati
- 2Never Gonna Give You Up2 korda eetrisviimati
- 3Take Me To Your Heart2 korda eetrisviimati
- 4Together Forever2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Pool tundi enne 2023. aasta esinemist Pyramid Stage'il aurutas tütar Astley pükse ja soovitas tal astuda lavale nii, nagu ees ootaks esinemine pubis.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rick Astley kasvas üles Lancashire'is Newton-le-Willowsis ja leidis kohalikes ansamblites pelgupaiga. Ansamblis FBI mängis ta algul trumme ja sai alles hiljem lauljaks; just seal köitis tema sügav hääl produtsent Pete Watermani tähelepanu. Londonis ei sattunud ta kohe rambivalgusse: Stock Aitken Watermani juures töötas ta teetooja ja lindioperaatorina, kuni meeskond otsustas, mida temaga peale hakata.
Tuntuks saamine
Lahendus saabus tema esimese soolosingliga „Never Gonna Give You Up“. Esmalt tõusis see esikohale Suurbritannias ja seejärel Ameerika Ühendriikides ning jõudis lõpuks edetabeli tippu 25 riigis. Suurbritannias püsis lugu esikohal viis nädalat. Hüpe stuudioabilisest rahvusvaheliselt tuntud lauljaks oli nii järsk, et Astley ei õppinud kuulsust iseenesest saavutuseks pidama. Hiljem ütles ta, et kuulsus ise on lihtsalt absurdne ja naeruväärne.
Muusika ja tuntumad lood
Esimestel plaatidel ühendas Astley soulilikult jõulise baritoni Stock Aitken Watermani täpse tantsupopiga. Neli esimest lugu, mis tal Suurbritannia edetabelisse jõudsid, pääsesid kõik esiviisikusse: „Never Gonna Give You Up“, „Whenever You Need Somebody“, „When I Fall in Love“ ja „Together Forever“. 1988. aastal järgnes „Take Me to Your Heart“. Hääl tegi ta kohe äratuntavaks, kuid hitivabrik pani teda mõtlema, kas see karjäär üldse kuulus talle. 1990. aastal lahkus ta Stock Aitken Watermani juurest; 1991. aasta looga „Free“ liikus tema muusika popist eemale, täiskasvanutele suunatud kõlapildi poole.
Edu ja tunnustus
Official Chartsi andmetel on Astleyl nüüd kaheksa Suurbritannia esikümnesse jõudnud singlit ja kaks esikohale tõusnud albumit. Teise esikohaalbumi tõi 2016. aasta „50“, kakskümmend üheksa aastat pärast seda, kui tema debüütalbum oli samasse tippu tõusnud. See polnud lihtsalt nostalgiale toetuv plaat: sellega sai kaua kaheksakümnendate igandiks peetud lauljast taas edukas plaadiartist.
Mis sai edasi
Teise vaatuse tegi võimalikuks see, et ta oli vahepeal päriselt avalikkuse eest kadunud. Astley astus muusikast kõrvale veel noorena ja keskendus tütre kasvatamisele; hiljem ütles ta, et ei kahetsenud seda otsust kordagi. Enne järgmise albumi ilmumist möödus kaheksa aastat ning albumit „Keep It Turned On“ ei avaldatud isegi Suurbritannias. Umbes 2007. aastast levis internetis vemp nimega rickrolling: klikkija sattus ootamatult tema vana video juurde ja nii jõudis Astley hääl uue põlvkonnani.
Astley oli esinemiste juurde naasnud juba 2000. aastal, enne kui rickrolling alguse sai; ajapikku õppis ta ka nalja nautima. 2023. aastal tegi ta Glastonbury debüüdi Pyramid Stage'il ja astus seejärel uuesti üles koos Blossomsiga, esitades Smithsi lugudest koosneva kava. See tuletas meelde, et mehest, keda kunagi esitleti plaaditööstuse vormitud poplauljana, oli saanud sundimatu ja uudishimulik kontserdimuusik.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
