Rica Deus
Rica Déus võitis Sylti puhkusel lauluvõistluse, töötas Hamburgi lokaalis ettekandjana, kolis hiljem armastuse pärast teise Saksa riiki ja sai seal tuttavaks telenäoks: tema karjäär seob Lääne-Saksa šlaagriplaadid Saksa DV televisiooni Rostocki sadamabaariga.
Viimati eetris · Einmal Weht Der Südwind Wieder
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ein Matrosenherz (...das Ist Doch Nicht Aus Stein)3 korda eetrisviimati
- 2Einmal Weht Der Südwind Wieder2 korda eetrisviimati
- 3Halt Mich Fest, Mein Matrose90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1966. aastal salvestas Déus Amiga Gershwini-plaadi jaoks lood „The Man I Love“ ja „Someone To Watch Over Me“.
- DEFA film „Hiev up“ valmis 1977. ja esilinastus 1978. aastal; Déus astus selles üles lauljana.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Rica Déus sündis 7. veebruaril 1937 Hamburgis Erika Scheelena. Tema ema laulis operette, isa oli raamatupidaja. Esialgu tahtis ta saada näitlejaks, ent isa saatis ta kaubanduskooli. Kõrvalepõige jäi lühikeseks: 1955. aastal võitis ta Sylti puhkusel lauluvõistluse. Seejärel töötas ta päeviti Hamburgi lokaalis Tabu ettekandjana ja laulis õhtuti külalistele. Edasi esines ta Delphi-Palastis; 1958. aastal sõlmis ta Decca-Telefunkeniga oma esimese plaadilepingu ja salvestas kokku seitse plaati, mõned neist duetina Jo Rolandiga.
Tuntuks saamine
Järgnesid ülesastumised raadiomajades ja televisioonis. 1959. aasta juunis esines ta külalisena Kühlungsbornis ja Heringsdorfis. 1960. aastal kohtus ta Alo Kolli tantsuorkestri saksofonisti Dieter Andreasega. Mänedžerist vabanemiseks tuli tal läbida pikad kohtuvaidlused. 1961. aasta novembris kolis ta viimaks Andrease juurde Ida-Berliini. Pärast kolimist salvestas ta Saksa DV ringhäälingule ja plaadifirmale Amiga ulatusliku uue repertuaari.
Muusika ja tuntumad lood
Déus ei jäänud üheainsa kõlapildi juurde. Tema salvestiste hulgas on nii kerget šlaagrit ja duette kui ka Gershwini igihaljaid palu ja lavanumbreid. Kõige püsivamalt seostus tema hääl siiski kauguseigatsuse, sadamate ja meresõiduga. Juba varased lood, nagu „Ein Matrosenherz (...das ist doch nicht aus Stein)“ ja „Halt mich fest, mein Matrose“, sobisid selle merelise lavakujuga, mida ta hiljem aastakümneid televisioonis kehastas. Tema kavadesse mahtusid ka huumor ja revüü: programmiga „Panoptikum mit Musik“ käis ta 1966. ja 1967. aastal koos Lutz Jahoda ja Hans Hickiga ringreisil.
Edu ja tunnustus
Rostocki sadamabaarist „Klock 8, achtern Strom“ sai tema avaliku karjääri keskne paik. Déus kuulus 1960. aastatest koos Horst Köbberti ja Hans Knaueriga saatejuhtide ringi. Sadamabaari lavakujunduses oli ta perenaine: mitte lihtsalt üksikut šlaagrit esitav laulja, vaid pidevalt ekraanile naasev telenägu. Saade ühendas muusika, meremehelood ja meelelahutusmaailma külalised; püsimeeskonnas oli Déus kuni 1989. aastani. Populaarsust kinnitas tiitel: 1973. aastal sai temast Saksa DV telelemmik.
Mis sai edasi
Kui pikk teleajastu lõppes, tõmbus Déus avalikkusest tagasi ja elas aastaid omaette Berliinis. Hamburgi lokaali ettekandjast oli saanud Rostocki sadamabaari perenaine – ja selle rolliga lõppes ka tema avalik elu.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.