Renaissance
Renaissance sai kuulsaks koosseisuga, kus ei mänginud enam ükski asutajaliige. Selle keskmes oli Annie Haslami hääl, mida ümbritsesid klaver, akustiline kitarr ja orkestriseaded.
Kas teadsid?
- Algkoosseisu debüütalbumi produtsent oli veel üks endine Yardbirdsi liige, Paul Samwell-Smith.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ansambli Yardbirds endised liikmed Keith Relf ja Jim McCarty asutasid Renaissance'i, et avastada teistsugust muusikamaailma: rokki, milles põimusid folgi ja klassikalise muusika mõjud. Lauljana lõi kaasa ka Relfi õde Jane, varase kõlapildi kujundamisel oli aga oluline John Hawkeni klaver. Ometi hakkas algkoosseis lagunema juba enne teise albumi „Illusion“ valmimist. Nimi kandus muusikutelt järgmistele koosseisudele; Haslam liitus 1971. aastal ning 1973. aastaks mängis Renaissance'i nime all juba täiesti teine bänd.
Tuntuks saamine
Uus Renaissance kogus pühendunud kuulajaskonna eriti Ameerika Ühendriikide kirdeosas. Kolmel järjestikusel väljamüüdud kontserdil Carnegie Hallis sai teoks bändi soov musitseerida orkestriga: lavale tuldi koos New Yorgi Filharmoonikutega. Suurbritannias tuli teistsugune tunnustus 1978. aastal, kui albumi „A Song for All Seasons“ lugu „Northern Lights“ jõudis riigi edetabeli esikümnesse. Pikad kontsertpalad ja kergesti haaratav popsingel mahtusid sama bändi loomingusse.
Muusika ja tuntumad lood
Kõlapildi keskmes olid Haslam lauljana ja John Tout pianistina; klassikalise kvinteti ülejäänud liikmed olid akustilisel kitarril Michael Dunford, basskitarril Jon Camp ja trummidel Terry Sullivan. Dunfordi meloodiad ja Betty Thatcheri laulusõnad moodustasid püsiva loomingulise tandemi. Laulja ei olnud Renaissance'i muusikas pelgalt vahepala pillisoolode vahel: hääl sai sama avara ruumi kui instrumendid ning klassikalise muusika kõlavärvid põimusid folgi, roki ja džässiga.
Mis sai edasi
1980. aastate algul võetud suund süntesaatoritele ja tollasele popmuusikale lõi selle omanäolise kõla kõikuma. Haslam meenutas hiljem oma reaktsiooni: „Miks me hakkame tegema midagi, mida kõik teisedki oskavad?“ Bänd läks 1987. aastal laiali. 1990. aastatel juhtisid tema ja Dunford kumbki oma Renaissance'i nime kandvat ansamblit; 1998. aasta taasühinemise järel valmis „Tuscany“, mis ilmus 2001. aastal, kuid 2002. aastal mindi taas lahku.
Haslam ja Dunford äratasid Renaissance'i üheskoos taas ellu 2009. aastal. Pärast Dunfordi surma 2012. aastal jätkas Haslam bändiga tuuritamist, et täita kokkulepitud kohustused. 2024. aasta hüvastijätutuuri „In Gratitude“ puhul rääkis ta otsuse taga olnud kasvavast vastutuskoormast ja suurenevatest tuurikuludest. 2025. aastal naasis Haslam koos bändi ja asutajaliikme Jim McCartyga lavale kavaga „The History of Renaissance“, kus vestlus vaheldus kontsertetteastetega. Kui Sullivan 2026. aasta jaanuaris suri, jäi Haslam klassikalise kvinteti ainsaks elusolevaks liikmeks. 16. jaanuaril 2026 ilmus hüvastijätukontsertide salvestustest topeltkontsertalbum „In Gratitude Farewell Tour 2024“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
