Regatt
Regatt ei asetanud Eesti 1970.–1980. aastate levimuusikat muuseumiklaasi taha, vaid pani selle tantsupõrandal elama. Rohkem kui kaks aastakümmet on ansambli põhiidee olnud tuua tollased meloodiad tänapäevasesse kõlapilti nii, et ajastu nägu ei kaoks.
Viimati eetris · Öös
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Öös23 korda eetrisviimati
- 2Vajan Nüüd Ainult Imet Ma10 korda eetrisviimati
- 3Suvepäev6 korda eetrisviimati
- 4Sulle Leyna4 korda eetrisviimati
- 5Mina ise4 korda eetrisviimati
- 6Peegel4 korda eetrisviimati
- 7Hapud õunad3 korda eetrisviimati
- 8See Piinab Mind Veel3 korda eetrisviimati
- 9Tantsi ja Laula3 korda eetrisviimati
- 10See Rõõm On Elust Endast2 korda eetrisviimati
- 11Pirita2 korda eetrisviimati
- 12Üks pilk2 korda eetrisviimati
- 13Ulila2 korda eetrisviimati
- 14Ärge Veel Minge1 kord eetrisviimati
- 15Head Sõnad (2019)1 kord eetrisviimati
- 16Kõik Mis Tarvis1 kord eetrisviimati
- 17Teineteise jaoks1 kord eetrisviimati
- 18Sa Haara Kinni Mu Käest1 kord eetrisviimati
- 19Enne võitu1 kord eetrisviimati
- 20Päike Paistma Jääb1 kord eetrisviimati
- 21Suvi1 kord eetrisviimati
- 22Kohtumine1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Regatt astub lavale kord läikivates dressides, kord värvilistes ülikondades ja kord lõbusates meremehekostüümides.
- Ühel kontserdil kinnitas fänn salaja bassimehe mütsile sildi „Olen kui murakas“; alles riietusruumis sai bänd aru, miks publik oli „murakas“ skandeerinud.
Esitaja lugu
Regatt sai alguse 2004. aasta mais Tallinna Linnahalli prooviruumis. Kokku tulnud muusikud tahtsid taaselustada Eesti 1970.–1980. aastate levimuusikat. Mattias Mustonen on meenutanud, et laulja Marek Jürgenson soovis ette võtta just 1980. aastate laule, mida teised vähem mängisid. Esimesena salvestati „Hapud õunad“. Jürgenson ja Mustonen on kuulunud ansambli tuumikusse algusest saadik.
Regati mõte polnud vanu seadeid lihtsalt korrata: ansambel tahtis esitada nostalgilisi estraadipalu tänapäevases seades. Jürgensoni enda kuulamishuvid ulatusid funk'ist ja soul'ist fusion'i ning džässini. Nii kujunes äratuntav kõlapilt: solisti hääl ja kitarr, elektriviiul ja klahvpillid, bass, trummid ning hiljem ka eraldi kitarr. Repertuaar koosnes algul eeskätt aastate 1978–1986 Eesti lugudest, kuid lavale jõudsid ka sama ajastu välismaised palad.
16. juunil 2010 ilmus CD „Tallinn-80: Levimuusika parimad pärlid“. Plaadile koondati retrolood Regati enda laadis ning prooviruumis kujunenud mõte sai albumi kuju. Seejärel jõudis Regati muusika telesarja „ENSV“: esimestel hooaegadel kõlas lõputiitrites nende lugu „Kui kunagi veel näeme“, hiljem „Kohtumine“. Nii kandus ansambli tõlgendus vanast levimuusikast peosaalidest ka televaataja kõrvu.
Album jäi bändi ainsaks kauamängivaks väljaandeks. Plaati enam müügivõrgus ei ole ning osa prooviruumis harjutatud repertuaarist ei jõuagi salvestisele. Nii on ansambli tegelik kese püsinud laval: kontserdikava kujuneb publiku järgi ja on plaadist märksa avaram.
2012. aastaks oli Regatt astunud järgmise sammu: kaverite kõrvale tuli üha rohkem ajastutruud omaloomingut. „Pirita“ puhul ütles Mustonen, et ansambel tahtis kõla tänapäevasemaks muuta, kuid retrohõngu alles jätta. Isegi linnast laulmine oli teadlik kummardus 1970.–1980. aastate tekstimaailmale. Regatt ei esitanud enam ainult vana repertuaari, vaid kirjutas samas esteetikas ka uut materjali.
2024. aasta juubelisaates olid Jürgenson ja Mustonen endiselt ansambli eesotsas. Nende kõrval mängivad kitarrist Risto Virkhausen, bassist Kalmer Laanemägi ja löökpillimängija Tarmo Kiuru. Uusim singel ilmus 2026. aasta märtsis, mis näitab, et Regatt pole mälestusprojekt, vaid jätkab salvestamist. Mustonen on märganud muutust ka saalis: tema sõnul on peod aastatega viisakamaks muutunud, kuid Regati kontsertidel tantsimata ei jääda.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 14.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
