Rauno Pehka
Korvpall tegi Rauno Pehka nime tuttavaks, kuid tema teine mänguväljak on muusika: see aitab tal pingeid maandada ja kõlab mõnikord isegi treeningul. Kui paarkümmend noormängijat ei kuulanud, laulis treener neile Ott Leplandi „Kuula“ — ja tähelepanu oli käes.
Viimati eetris · Vihmapiisk
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1VihmapiiskRauno Pehka Ja Maarja Mänd2 korda eetrisviimati
- 2Mõeldes Sinust1 kord eetrisviimati
- 3Ainult Sulle90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Pehka õppis pärast spordikooli inglise filoloogiat ja hiljem ärijuhtimist.
- 1993. aasta Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti koondis koos Pehkaga kuuenda koha.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Pehka jõudis avalikkuse ette esmalt spordi kaudu. Korvpallitreeninguid alustas ta 1978. aastal, jõudis juba noorena Nõukogude Liidu noorte- ja juunioride koondisse ning mängis ajateenistuse ajal Riia ASK-s. 1991. aastal tuli ta Tallinna Kaleviga NSV Liidu meistriks ja sai üheks taasiseseisvumisaja tuntumaks Eesti mängujuhiks. Eesti koondist esindas ta aastatel 1991–2004 ning profina mängis ta ka Iisraelis ja Belgias. Pika ja pingelise spordikarjääri kõrval hakkas Pehka harjutama pilli ja kirjutama oma laule.
Tuntuks saamine
Oma laulud oli Pehka avalikkuse ette toonud juba enne teleesinemist: 2007. aasta intervjuus ütles ta, et tal on ilmunud plaat, mille kõik lood on ta ise kirjutanud. 2019. aasta jaanuaris esines ta saates „Hommik Anuga“. Seal ei olnud ta lihtsalt endine tippkorvpallur, kes oskab kitarri käes hoida: Pehka esitas enda kirjutatud pala „Ütlemata sõnad“. Tema sõnul on laulus peidus ka üks korvpalliteemaline rida. Nii said korvpall ja muusika kokku ühes loos, ilma et kumbki peaks teisele ruumi tegema.
Muusika ja tuntumad lood
Pehka kirjeldab muusikat eelkõige tegemise, mitte kuulsuse kaudu. Intervjuus ütles ta: „Muusikaga tegelemine mõjub mulle väga hästi ja aitab ennast maha laadida.“ Harjutamist võrdles ta arvutimänguga: kui lugu mõne aja pärast paremini välja tuleb, tundub, nagu oleks jõudnud järgmisele tasemele. Just see edenemistunne tegi temast enda sõnul muusikafanaatiku. Tema autorilaulus on kuulda sama kannatlikku kordamist, mis kandis teda sportlasena treeningutel, kuid eesmärk ei ole tulemustabel, vaid oma mõtete panemine sõnadesse ja meloodiasse.
Laul ei ole lahus ka tema treeneritööst. Noortelaagrites ja treeningutel on ta kasutanud muusikat nii meeleolu loomiseks kui ka kontakti saamiseks.
Mis sai edasi
Pärast mängijakarjääri jäi Pehka korvpalli juurde treenerina. 2025. aastal sai ta esimest korda Eesti naiste rahvuskoondise abitreeneriks; eri koondiste juures oli ta nõu jaganud juba 2008. aastast. Muusikast rääkides ütles ta 2019. aastal selgelt, et see aitab tal spordi pinget tasakaalustada. Kõige tabavam pilt nende kahe maailma kooselust jääbki ühest treeningust: pallid põrkasid, paarkümmend poissi lärmas ja treener hakkas tähelepanu võitmiseks laulma „Kuula“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 12.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
