Randolph Rose
Randolph Rose astus kuueteistaastaselt üles ZDF-Hitparades ning aastatel 1971–1976 müüs laulja, tantsija ja näitleja 2,5 miljonit heliplaati. Aastakümneid hiljem pidi ta aga kogema, kuidas plaadifirmade huvi kadus kohe, kui neile saadeti tema fotod.
Viimati eetris · Nur Ein Flirt
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Nur Ein Flirt4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Randolph Rose ja tema nõbu Marianne Rosenberg kasvasid koos ning hakkasid peaaegu samal ajal muusikaga tegelema.
- Armastuslaul, mille Rose 2008. aastal oma naisele salvestas, tõi talle järgmise kahe-kolme aasta jooksul umbes 27 ülesastumist pulmades.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Randolph Rose sündis 1954. aastal Bambergis; tema ema oli saksa sinti ja isa pärit Puerto Ricost. Enne muusikukarjääri mängis ta juba lapsnäitlejana, muu hulgas telesaadetes „Tanz-Café“ ja „Tommy Tulpe“. Ühes intervjuus meenutas ta kohtumist Sammy Davis juunioriga 1969. aastal. Tema sõnul sai kohtumisest sõprus, mis kestis Davise surmani. Rose nimetas Davist „minu jaoks nii-öelda algtõukeks“. Oma muusikaliseks koduks pidas Rose džässi ja souli. Hansa produtsent Peter Meisel märkas teda aga televisioonis ja küsis, kas ta tahaks laulda üht Ameerikast kaasa toodud šlaagerlaulu.
Tuntuks saamine
23. jaanuaril 1971 astus Rose looga „Silver Moon Baby“ esimest korda üles ZDF-Hitparades. Singel jõudis Saksamaa ametliku edetabeli viiendale kohale ja püsis edetabelis 13 nädalat. Veel samal aastal järgnes „Nur ein Flirt“, Michel Delpechi loo „Pour un flirt“ saksakeelne versioon, mis püsis edetabelis kaheksa nädalat ja jõudis kõige kõrgemal 21. kohale. Juba siis kujunes välja Rose’i lavaline käekiri: vilgas ja telekogemusega esineja, kes tõi oma häälega rahvusvahelised meloodiad Lääne-Saksamaa šlaagrisse.
Muusika ja tuntumad lood
Kiire eduga jäi Rose seotuks žanriga, mis polnud kunagi päriselt tema muusikaline kodu. Pärast 1976. aastat lahkus ta pettunult Saksamaa šlaagrimaailmast, laulis eri koosseisudes ja tõmbus mõneks ajaks meelelahutusmaailmast üldse tagasi. Kui tema meeskond pakkus 1990. aastate alguses plaadifirmadele uut materjali, tundsid firmad mitu korda algul huvi, kuid kui neile saadeti Rose’i fotod, tulid äraütlemised. Rose rääkis avalikult rassismist, mida ta seejuures koges, ja kirjeldas oma reaktsiooni napilt: „Oled nagu puuga pähe saanud.“ Tema tagasitulekut takistas asi, millel polnud hääle ega repertuaariga midagi pistmist.
Mis sai edasi
Rose ei kadunud siiski kunagi päriselt. 2014. aastal astus ta saate „The Voice of Germany“ pimekatsetel taas suure telepubliku ette. Ootamatu teine laine saabus 2020. aastal, kui hilisem DSDS-i võitja Ramon Roselly laulis oma katseesinemisel Rose’i 2008. aastal salvestatud lugu „100 Jahre sind noch zu kurz“. Rose’i telefon hakkas kodus saabuvatest sõnumitest vibreerima; ta võttis Rosellyga ühendust, salvestas loo uuesti ja avaldas oma 50. lavajuubeli aastal vanade ja uute lugudega albumi. Pärast seda ilmus veel uusi singleid, neist viimasena 2023. aastal „Am Ziel“, ning 13. juunil 2026 oli Rose külalisena SWR-i ja MDR-i saates „Schlager-Spaß mit Andy Borg“ – taas samas šlaagrimaailmas, kust ta kunagi pettunult lahkus.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 23.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
