Kuidas alustati

Tafenau nimetab oma muusikuks saamise võtmesõnaks juhust. Onu bajaani tuli tal endal välja teenida, isa ostis hiljem akordioni ning Audru kooli lauluõpetaja Aili Tamm märkas poistekooris tema annet ja veenis vanemaid poega muusikakooli panema. Reet Nurmingu käe all sai temast fanaatiline akordionist. Saksofon tuli mängu Pärnu Koidula kooli puhkpilliorkestris, kus teistest pillidest jäi üle just see. Sõjaväeorkestris taastatud vana saksofon ning hilisem töö Anne Veski ansamblis andsid talle võimaluse järjekindlalt harjutada.

Tuntuks saamine

Oma džässitee oluliseks verstapostiks peab ta 1988. aasta kevadet, mil astus Tudengijazzil üles Otsa-kooli sõpradest koosnenud kvintetiga. Publiku tugev aplaus ja Lembit Saarsalu soe käepigistus jäid talle meelde kui kinnitus, et valitud suund töötab. Hiljem ütles ta: „Kui keegi plaksutab pärast su soolot, siis see tekitab ikka väga hea tunde ja teeb jälle natuke rohkem jazzmuusika sõltlaseks.“

Muusika ja tuntumad lood

Kuigi Tafenau on eeskätt džäss-saksofonist, ei piiritle ta end ühe stiiliga ega pea end läbi ja lõhki džässmuusikuks. Tema mõõdupuu on, kas muusika teda ennast haarab: lavale ei taha ta minna palaga, mis talle ei meeldi, ning esinedes peab ta enda sõnul andma kõik. Džässis tõmbab teda hetkeline loomine, sisemise rütmitunde usaldamine ja partnerite kuulamine. Ta on mänginud väga erinevate koosseisudega, kuid tasemel püsimise alus on tema sõnul endiselt kõva ja pidev harjutamine.

Edu ja tunnustus

2018. aastal tähistas Tafenau omanimelise ansambli esimese džässikontserdi 30. aastapäeva. Tema tegevus on laienenud pillimängust kontserdielu korraldamiseni: Mustpeade majas tegutsenud Taff Clubi kõrvale sündis Haapsalus Taff:fest, kus ta on kunstilise juhina otsinud tavapäratuid kooslusi, mitte valinud valmis bände kataloogist. 2024. aastal tunnustas Eesti Vabariigi president teda saksofonistina Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Mis sai edasi

Kuuekümnendatesse jõudnuna jätkas Tafenau vabakutselise muusikuna, kirjutas uut muusikat ja viis džässi kontsertidega Tallinnast kaugemale. 2025. aastal valmistas ta Taff:festiks ette ühist kava Siim Aimlaga; kahe saksofonisti koosmängu keskmes oli nende erinev tämber ja pikaajaline ühine lavakogemus. Tafenau selgitas selles kohtumises pillimeeste isikupära väga konkreetselt: „Heli tekib tegelikult peas, kurgus ja kõris.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada