Kuidas alustati

Push Upi alguspunkt ei olnud prooviruumi kogunenud sõpruskond. Võrumaalt pärit Margit Margusson osales 1998. aastal konkursil Miss Eesti Tiss ning jõudis hiljem TV3 jutusaatesse „Kahvel“. Seal ütles 16-aastane Margusson, et tahaks laulmisega tegeleda. Saadet vaadanud Mihkel Mattisen, Indrek Sarrap ja produtsent Aarne Valmis otsustasid võimalusest kinni haarata; Mattiseni meenutuse järgi hüüdis Sarrap stuudios: „Noh, tehke asi ära!“ Valmis pani kokku suvetuurile mõeldud koosseisu. Margussonist sai koosseisu hääl ja nähtav kese ning lavale lisati kaks noormeest, kes seisid süntesaatorite taga.

Tuntuks saamine

1999. aastal ilmunud debüütalbum „Geisha“ tõi projektile kiire ja edetabelites mõõdetava läbimurde. ERR-i vahendatud meenutuse järgi sai edu alguse telesaatest „Seitse vaprat“, mis oli toonase popi tähtis hüppelaud. Sama aasta Raadio 2 Aastahiti Eesti laulude tabelisse jõudis kolm Push Upi pala: „Ämblikmees“ 11., „Geisha“ 17. ja „Seksikas mänguasi“ 40. kohale. „Geisha“ sai Kuldse Plaadi galal aasta debüütalbumi auhinna; tunnustus anti üle 3. märtsil 2000.

Muusika ja tuntumad lood

Lavatagune tööjaotus erines lavapildist märgatavalt. Push Upi loomingu autorid olid Jami liikmed Mihkel Mattisen ja Juss Tamm; meeshääle andis Mattisen, kuigi ta ei esinenud bändiga laval. Margussoni oktaavis dubleeritud vokaal rõhutas teadlikult naiselikku kõla, mida toetas projektile kujundatud julge lavapilt. Mattisen meenutas „Ämblikmehe“ sündi nii: „Tuli refrääni meloodia, millest sain aru, et see on väga hea meloodia.“ Seejärel tekkis tal nimitegelase mõte ja ka Valmis nägi stuudios loo potentsiaali.

Ansambli kaks algupärast albumit ilmusid kahel järjestikusel aastal: „Geisha“ 1999. ja „Teeme süsti“ 2000. aastal; lisaks anti 2020. aastal välja vinüülkogumik „Väga suured hitid“. Neisse aastatesse mahtusid kiiresti sündinud stuudiopop, teadlikult loodud visuaalne identiteet ja mitu laulu, mis jäid 1990. aastate Eesti popi ühismällu.

Edu ja tunnustus

Push Upi tegevusaeg jäi lühikeseks, kuid ansambli muusika elas pidudel edasi. Märt Rannamäe nimetas projekti oma ajast ees olevaks ja ütles 2017. aastal, et salvestised olid endiselt piisavalt puhtad, et neid mängida. Tema hinnangul on ansambli provokatiivse lavakuvandi kõrval tähtis ka helipilt. Retropidude kohta ütles ta otse: „Kui on mingi retrodisko, siis ilma Push Upita ei saa üldse läbi.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada