Kuidas alustati

Priit Võigemast kasvas üles Alus. Tema esimesed tugevad muusikamälestused on köögist tuppa kostev raadio ja telepilt biitlitest, kelle ümber kiljusid vaimustunud tüdrukud. Rapla laste muusikakoolis õppis ta aastatel 1989–1993 löökpille ning kohtus seal Vaiko Eplikuga. Koduse stereosüsteemiga ühendatud elektrikitarr andis ilma efektiplokita parajalt ragiseva heli; nii sündisid esimesed rokenrolliharjutused. Koos Eplikuga mängis ta Keava ansamblis Friroid rütmikitarri, laulis Thea Paluoja juhendatud segaansamblis Segased ja pani 15–16-aastaselt kokku bändi Joyguns. Noorte muusikute prooviruumiks sai terve Rapla ümbrus, mitte üks kindel lava.

Tuntuks saamine

1998. aastal võitsid Võigemast ja Eplik duetina üleriigilise noorte solistide konkursi. Kutselise muusikutee asemel valis Võigemast siiski teatri: 2002. aastal lõpetas ta lavakunstikooli, mängis samal aastal filmis „Nimed marmortahvlil“ Henn Ahast ja asus tööle Ugala näitlejana. Burattino nimiosa oli tal olnud juba 2000. aasta diplomilavastuses; aastatel 2002–2005 mängis ta Buratino tegelaskuju ka telesarjas. Tema esituses on ilmunud ka fonogramm „Buratino laul“.

Muusika ja tuntumad lood

Muusika ei jäänud lavakooli ukse taha. Juba aastatel 1997–1998 mängis Võigemast ansamblis Claire’s Birthday kitarri, hiljem oli ta 2005–2007 ansambli Püffel solist ning täiendas end 2004–2005 Zoja Hertzi juures laulu alal. 2004. aastal mängis ta muusikalis „Grease“ Danny Zukot. Oma valikut on ta hiljem sõnastanud eneseirooniliselt: „Muusiku või pillimängijana edasi minemiseks on vaja ka talenti ja kõvasti harjutada.“ Noorpõlvebänd Joyguns ei ununenud siiski: 2020. aastal tõid Võigemast ja Eplik kunagise bändi lood taas kontserdikavasse ning sidusid need oma lemmikutega Eesti popiklassikast. Tema puhul ei ole laulmine näitlemise kõrvalepõige, vaid üks viis laval jutustada.

Edu ja tunnustus

Võigemasti tuntus ja tunnustus on tulnud ennekõike näitleja- ja lavastajatööst: ta pälvis 2000. aastal Voldemar Panso nimelise preemia, 2004. aastal Kristallkingakese auhinna, 2010. aastal Ants Lauteri nimelise auhinna ja 2021. aastal Eesti teatri meespeaosatäitja auhinna. 2025. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk. Muusika on aga kogu aeg tema töö kõrval püsinud.

Mis sai edasi

2026. aastal jõudis Võigemast lavastajana suurde muusikateatrisse: jaanuaris esietendus Rahvusooper Estonias tema lavastatud ooper ning veebruaris lavastas ta Estonia teatri- ja kontserdimajas Eesti Vabariigi 108. aastapäeva kontserdi, mille muusikaline juht oli Siim Aimla. Teismelisest rütmikitarristist ja lauljast on saanud lavastaja, kelle töös saavad kokku muusika, tervik ja mõte.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada