Austin Richard Post sündis 4. juulil 1995 New Yorgi osariigis Syracuse'is ja kolis veel poisina koos perega Texase osariiki Grapevine'i. Seal õppis ta esimesed võtted selgeks plastist mängupuldiga: Guitar Hero järel võttis ta kätte päris kitarri. Enne Los Angelest, plaadilepinguid ja näotätoveeringuid mängis ta kohalikus Itaalia restoranis vähestele kuulajatele lõunaosariikide rokki ja kantrimuusikat. Pärast keskkooliaega suundus ta läände, et muusikas läbi lüüa.

Murrang saabus 2015. aastal. Malone laadis „White Iverson“ öösel SoundCloudi, oodates vaid mõndakümmet kuulamist, ent ärgates oli neid juba tuhandeid. Ta veetis päeva jälgides, kuidas kuulamiste arv kasvab, ja nimetas seda hiljem üheks oma elu parimaks päevaks. Lugu viis ta Republic Recordsi plaadilepinguni; 2016. aastal järgnes debüütalbum „Stoney“ ning tasapisi tuult tiibadesse kogunud „Congratulations“ näitas, et korvpalliteemalise läbimurde autor ei jää ühe loo tegijaks.

Järgmised kaks albumit muutsid selle iseäraliku žanrisegu staadionimõõtu popiks. „beerbongs & bentleys“ jõudis 2018. aastal ilmudes Billboard 200 edetabeli esikohale. Lugu „rockstar“ tõi talle esimese edetabelivõidu ja album esimesed neli Grammy nominatsiooni. 2019. aasta albumil „Hollywood’s Bleeding“ liikusid tema varasemast loomingust tuttavad kähe häälevärin ja melanhoolia veelgi enam peavoolupopi poole. Tulemus ei olnud niivõrd selge eemaldumine hiphopist, kuivõrd tõestus, et tema hääl suudab panna räpi bravuuri, kitarrimuusika ja südamevalu kõlama ühe ja sama inimese eri külgedena.

2022. aasta süngem album „Twelve Carat Toothache“ tõi sõltuvuse, üksilduse ja kuulsuse selgemalt esiplaanile. Aasta hiljem ilmunud „AUSTIN“ kandis kaanel tema eesnime ning sidus helgema popikõla sama rahutusega. Nende albumite taustal ei olnud järgmine pööre nii järsk, kui see esmapilgul paistis: kantrimuusika oli tema Texases kujunenud muusikamaitses ja kitarrimängus olemas ammu enne seda, kui sellest sai albumi žanrimääratlus.

2024. aastal astus Malone albumiga „F-1 Trillion“ avalikult Nashville'i kantrimaailma. Ta salvestas koos Dolly Partoni, Morgan Walleni, Luke Combsi ja Blake Sheltoniga ning „I Had Some Help“ jõudis esikohale nii popedetabelis kui ka kantriraadios. Sooja vastuvõtu pani ta Nashville'i enda arvele: tema sõnul olid kõik sealsed inimesed väga vastutulelikud ja lahked. 2025. aasta BIG ASS Stadium Tour tõi kontsertidele üle miljoni inimese; 2026. aasta veebruaris kuulutati välja teine staadionituur koos Jelly Rolliga, mille kavas oli läbilõige kogu tema karjäärist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 23.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada