Kuidas alustati

Ammu enne nahktagi ja futuristlikke prille oli Jouret trummar. Üheksa-aastaselt pani ta kokku skaudiansambli, mis esitas Rolling Stonesi lugusid, ning mängis hiljem ansamblites Pélicans ja Passing the Time. Ta õppis löökpille Conservatoire royal de Bruxelles’is ja töötas samal ajal teatris inspitsiendina. Hubble Bubble’is kirjutas, laulis ja mängis ta trumme Roger Juniori nime all. Bassimängija Daniel Massarti õnnetu surm nõrgestas ansamblit; pärast Joureti lahkumist jätkas Hubble Bubble tegevust 1979. aastani.

Tuntuks saamine

Pööre saabus 1977. aastal, kui punkajakirjanik Bert Bertrand esitas produtsent Lou Deprijckile väljakutse salvestada esimene prantsuskeelne punklugu. Nimi Plastic Bertrand ühendas punkarite plastrõivad Berti eesnimega; Jouret andis sellele hüpleva, värvika ja kohe äratuntava näo. „Ça plane pour moi“ käivitas seejärel karjääri, mis viis ta Euroopasse, Kanadasse, Jaapanisse, Austraaliasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Suurbritannias jõudis lugu kaheksandale kohale ja püsis edetabelis kaksteist nädalat.

Muusika ja tuntumad lood

Tegelaskuju polnud pelgalt soeng ja refrään: selle taga oli väljaõppinud löökpillimängija, autor, produtsent ja saatejuht. Tema punk oli lühike, tempokas ja teadlikult popilik ning sobis nii lavale kui ka teleekraanile. Salvestise « Ça plane pour moi » originaalhääl on endiselt vaidluse all: Lou Deprijck väitis, et tema salvestas vokaali, ning 2010. aasta ekspertiis toetas seda väidet, tühistamata 2006. aasta apellatsioonikohtu otsust, mis tunnistas Plastic Bertrandi loo seaduslikuks esitajaks. Music Wavesi küsimusele pani ta teemale punkti: „Mul on sellest täiesti ükskõik!“ Tema jaoks ei võtnud see vaidlus nelja aastakümne pikkust tööd kokku.

Edu ja tunnustus

Edu ei kulgenud kunagi sirgjooneliselt. „Sha La La La Lee“ jõudis 1978. aastal veel Suurbritannia Top 40 hulka, misjärel laiendas Jouret oma tegevusvälja: telesaated, film, filmimuusika, kirjutamine ja produtseerimine. 1987. aastal esindas ta Luksemburgi Eurovisioonil looga „Amour Amour“; neli punkti andsid talle 22 osaleja seas 21. koha. See tagasilöök ei varjutanud rahvusvahelist tegelaskuju, kes suutis naasta saatejuhi, produtsendi või nostalgiatuuride tähena.

Mis sai edasi

Pärast tagasitulekut 1990. aastate lõpus ja albumi „Ultra terrestre“ ilmumist 2002. aastal jätkas ta plaatide tegemise ja laval esinemise vahel liikumist. 2020. aastal ilmunud „L’Expérience Humaine“ lõpetas pika plaadipausi. Plastic Bertrand selgitas toona: „Kui pole midagi öelda, pole mõtet albumit teha!“ 2023. aastal tegi ta kolm turneed ja andis kuuskümmend kontserti; tema ametlik veebisait kuulutas 2025. aastal veel välja uue turnee, mis pidi kestma 2027. aasta lõpuni. Üle seitsmekümneaastasena valmistas endine trummar seega endiselt ette järgmist vaatemängu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada