Plastic Bertrand
1977. aastal oli Roger Jouret pärast bassimängija õnnetut surma äsja ansamblist Hubble Bubble lahkunud; ansambel ise jätkas tegevust 1979. aastani. Plastic Bertrandi nime all tegi ta seejärel umbes kolme minuti pikkusest punkloost pääsme, mis viis ta Suurbritannia Top 10 hulka.
Viimati eetris · Ca Plane Pour Moi
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ca Plane Pour Moi4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1982.–1985. aastal elas ta Milanos ja oli fotonovelli kangelane; väljaannet jälgisid miljonid Itaalia lugejad.
- Koos Pierrette Broodthaersiga avas ta kunstigalerii ja osales projektis, mille jaoks valmis Andy Warholi vaimus 120 Plastic Bertrandi portreed.
- 2005. aastal lõi Belgia kuningas Albert II ta Krooni ordeni rüütliks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ammu enne nahktagi ja futuristlikke prille oli Jouret trummar. Üheksa-aastaselt pani ta kokku skaudiansambli, mis esitas Rolling Stonesi lugusid, ning mängis hiljem ansamblites Pélicans ja Passing the Time. Ta õppis löökpille Conservatoire royal de Bruxelles’is ja töötas samal ajal teatris inspitsiendina. Hubble Bubble’is kirjutas, laulis ja mängis ta trumme Roger Juniori nime all. Bassimängija Daniel Massarti õnnetu surm nõrgestas ansamblit; pärast Joureti lahkumist jätkas Hubble Bubble tegevust 1979. aastani.
Tuntuks saamine
Pööre saabus 1977. aastal, kui punkajakirjanik Bert Bertrand pani produtsent Lou Deprijcki proovile: too pidi salvestama esimese prantsuskeelse punkloo. Nimi Plastic Bertrand ühendas punkarite plastrõivad Bert Bertrandi nimega; Jouret andis sellele hüpleva, värvika ja kohe äratuntava näo. „Ça plane pour moi“ käivitas seejärel karjääri, mis viis ta Euroopasse, Kanadasse, Jaapanisse, Austraaliasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Suurbritannias jõudis lugu kaheksandale kohale ja püsis edetabelis kaksteist nädalat.
Muusika ja tuntumad lood
Tegelaskuju polnud pelgalt soeng ja refrään: selle taga oli väljaõppinud löökpillimängija, autor, produtsent ja saatejuht. Tema punk oli lühike, tempokas ja teadlikult popilik ning sobis nii lavale kui ka teleekraanile. Salvestise „Ça plane pour moi“ originaalhääl on endiselt vaidluse all. Lou Deprijck väitis, et vokaali salvestas tema. 2010. aasta ekspertiis toetas seda väidet, kuid ei tühistanud 2006. aasta apellatsioonikohtu otsust, mis tunnistas loo seaduslikuks esitajaks Plastic Bertrandi. Music Wavesile vastates pani Plastic Bertrand teemale punkti: „Mul on sellest täiesti ükskõik!“ Tema jaoks ei võtnud see vaidlus nelja aastakümne pikkust tööd kokku.
Edu ja tunnustus
Edu ei kulgenud kunagi sirgjooneliselt. „Sha La La La Lee“ jõudis 1978. aastal veel Suurbritannia Top 40 hulka, misjärel laiendas Jouret oma tegevusvälja: telesaated, film, filmimuusika, kirjutamine ja produtseerimine. 1987. aastal esindas ta Luksemburgi Eurovisioonil looga „Amour Amour“; neli punkti andsid talle 22 osaleja seas 21. koha. Tagasilöök ei varjutanud siiski tema rahvusvahelist tegelaskuju: ta suutis naasta saatejuhi, produtsendi või nostalgiatuuride tähena.
Mis sai edasi
Pärast tagasitulekut 1990. aastate lõpus ja albumi „Ultra terrestre“ ilmumist 2002. aastal jätkas ta nii plaatide tegemist kui ka laval esinemist. 2020. aastal ilmunud „L’Expérience Humaine“ lõpetas pika plaadipausi. Plastic Bertrand selgitas toona: „Kui pole midagi öelda, pole mõtet albumit teha!“ 2023. aastal tegi ta kolm turneed ja andis kuuskümmend kontserti; 2025. aastal kuulutas ta välja uue turnee, mis pidi kestma 2027. aasta lõpuni. Üle seitsmekümneaastasena valmistas endine trummar seega endiselt ette järgmist vaatemängu.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
