Plain White T's
Plain White T’sil kulus kümme aastat, et jõuda Chicago eeslinna keldritest Billboardi edetabeli 1. kohale. Üllatav oli see, et maailma uksed avas ansamblile mitte hoogne poppunk, millega nad olid kodukandis poolehoidu kogunud, vaid intiimne akustiline pala.
Viimati eetris · Should've Gone To Bed
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Should've Gone To Bed3 korda eetrisviimati
- 2Christmas Won't Be The Same Without You90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Samanimelise albumi kaanepilt sündis fotosessiooni käigus: kortsus valge T-särk riputati aurutamiseks stangele ja ansambel otsustas selle sealsamas pildistada.
- Telesarjas „Greek“ mängis ansambel iseennast nii dialoogiga stseenides kui ka esinemistel.
- Tom Higgenson alustas trummarina ja mängib trumme ka oma hüpikbändis TLB.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Plain White T’s loodi 1997. aastal Illinoisi osariigis Lombardis. Ansambli tuumaks olid keskkoolis sõbrunenud Tom Higgenson, Dave Tirio ja Ken Fletcher, peagi liitus Steve Mast. Nad õppisid bänditööd keldripidudel, eeslinna klubides ja Chicago kontserdipaikades, nagu Metro. Ansambli loo keskmes on eeskätt Higgenson. 1999. aastal sai ta bussiõnnetuses raskeid seljavigastusi, kandis kolm kuud tugikorsetti ja pidi uuesti kõndima õppima. See kogemus pani ta kirjutama isiklikumaid laule ja ansambli tulevikku tõsisemalt võtma.
Edasi rühkisid nad ikka omal jõul. Nad paljundasid ja jagasid kassette, müüsid Chicago kandis mõne tuhande eksemplari plaati „Come On Over“ ning rahastasid ise 2002. aasta albumi „Stop“. See plaat äratas Fearless Recordsi tähelepanu. Kui Fletcher ja Mast 2003. aastal lahkusid, liitusid Tim Lopez ja Mike Retondo, Tirio vahetas trummid rütmikitarri vastu ning trummitooli võttis De’Mar Hamilton.
Tuntuks saamine
Uuendatud koosseisu 2005. aasta albumiga „All That We Needed“ jõudis kuulajateni „Hey There Delilah“. Kui ansambel oli sõlminud lepingu Hollywood Recordsiga, ilmus loo keelpillidega täiendatud versioon uuesti albumil „Every Second Counts“. Pärast kümmet aastat väikestes saalides ja katkematut tuuritamist jõudis lugu 2007. aastal Billboard Hot 100 edetabeli 1. kohale ning salvestus pälvis Grammy nominatsiooni popesituse kategoorias. Higgenson nimetas seda kümnendit hiljem „10 aastat kestnud ülesmäge võitluseks“: edu kasvas järsku suureks, kuid tee selleni oli olnud ebatavaliselt aeglane.
Muusika ja tuntumad lood
Ka pärast läbimurret jäi ansambel mitmekülgseks. Nende plaatidel olid kõrvuti helge poprokk, pungi energia ja akustilised ballaadid, Higgenson aga kirjutas ikka suhetest ning väikestest äratuntavatest üksikasjadest. Ka singlid „1, 2, 3, 4“ ja „Rhythm of Love“ saavutasid plaatinastaatuse. Need näitasid, et ansambel suudab ühest hiigelhitist kauem kesta, ilma et peaks teesklema, et seda hitti pole kunagi olnud. Lihtne valge T-särk jäi tabavaks sümboliks: tuttav, sundimatu ja mõeldud kestma kauem kui üks moehooaeg.
Mis sai edasi
Asutajaliige Dave Tirio lahkus 2020. aastal. Nii jäi Higgenson Lopezi, Retondo ja Hamiltoni kõrval ainsaks algkoosseisu liikmeks. Pandeemiaaeg sai ansamblile lõpu asemel loominguliseks uueks alguseks. Enne 2023. aasta samanimelist albumit ütles Higgenson: „Pandeemia ajal vajutati meie jaoks lähtestusnuppu. Tundub, et saame uuesti alustada.“ Ansambel avaldas albumi Fearless Recordsi kaudu ja jättis salvestistesse teadlikult konarused sisse. Higgenson oli ansambli laulude õigused taas enda kontrolli alla saanud ja müüs 2023. aastal osa kataloogist Concordile. 2024. aastal oli ansambel ikka tuuril ning Higgensoni sõnul kõlas igal kontserdil „Hey There Delilah“, sest see oli publiku lemmik.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 10.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
