Kuidas alustati

Alecia Moore ehk hilisem Pink kasvas üles Doylestowni lähistel Philadelphia piirkonnas. Tema vanemad läksid lahku, kui ta oli noor, ja viieteistaastaselt saatis ema ta pärast aastaid kestnud vastuhakku kodust ära. Muusika paistis väljapääsuna. Ta laulis klubides, asutas punkbändi ning valis seejärel R&B-poptrio Choice'i kommertslikuma tee. Plaadifirma LaFace sõlmis grupiga lepingu, kui Moore oli kuueteistaastane.

Tuntuks saamine

Choice veetis stuudios ligi kaks aastat, enne kui L.A. Reid soovitas Moore'il soolokarjääri alustada. „Can’t Take Me Home“ ilmus 2000. aastal ning seda oli 2003. aastaks müüdud maailmas kolm miljonit eksemplari, kuid hoolikalt kujundatud R&B-popi identiteet tekitas temas marioneti tunde. Järgmise albumi jaoks otsis ta üles 4 Non Blondesi laulja Linda Perry ja jättis talle kümneminutilise sõnumi, mis lõppes ähvardusega seista Perry akna taga, kuni too on nõus koostööd tegema. Perry helistas tagasi. Pink ütles hiljem otse välja, et ei tahtnud lasta end kasti suruda ja soovis natuke karjuda. „Missundaztood“ kaldus poproki poole ning seda oli 2003. aastaks müüdud ligi kümme miljonit eksemplari.

Muusika ja tuntumad lood

Muutus ei olnud pelgalt uus žanrikostüüm. Moore vormis kaitsehoiakust kasvanud teismeea viha avameelseteks lauludeks perekonnast, haavatavusest ja enese aktsepteerimisest. Kui väärkohtlemist kogev kuulaja kirjutas, et Pinki muusika oli teda elus hoidnud, mõistis laulja, miks just tema kõige ebamugavamad ülestunnistused inimesteni jõudsid. See avatus püsis ka siis, kui plaatidel vaheldusid rokk-kitarrid, tantsupopp ja jõulised ballaadid.

Edu ja tunnustus

Järgnesid kolm Grammy auhinda ja viisteist Billboard Hot 100 edetabeli esikümnesinglit, millest neli jõudsid esikohale. 2019. aasta lõpuks oli turneel „Beautiful Trauma“ antud üle 156 kontserdi 18 riigis ja müüdud üle kolme miljoni pileti. Turnee mastaap oli silmatorkav ja ülesehitus ebatavaliselt füüsiline: laulja keha sai arranžeeringu osaks.

Mis sai edasi

2010. aastal lõpetas ta oma esimese Grammy sooloetteaste õhus rippudes lauldud looga „Glitter in the Air“. Lapsepõlves võimlemisega tegelenud Pink treenis juhendaja Dreya Weberiga ja tegi õhuakrobaatikast oma kontsertide keskse osa; 2023. aastal laulis ta endiselt otse, lennates samal ajal staadionipubliku kohal. Vaatemänguga käib kaasas teistsugune lavatagune elu: lapsed Willow ja Jameson on sageli turneel kaasas ning riietusruumi, kus Pinki sõnul leidus kunagi viskit ja sigarette, olid lisandunud pallimered ja pehmed mänguasjad.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada