Kuidas alustati

Peter Reber ja Marc Dietrich tundsid teineteist juba Berni biitansambli ajast. 1968. aastal kohtus Dietrich ühel peol Sue Schelliga, vaimustus tema häälest ja tutvustas teda Reberile. Kui nad esimest korda koos laulsid, sündiski Peter, Sue & Marc. Algul olid repertuaaris Peter, Paul and Mary ja Bob Dylani lood ning protestilaulud. Lääne-Šveitsi konkursil „La Grande Chance“ võitis trio kõik auhinnad ja sai ka esimese plaadilepingu. Intervjuus võttis Reber pika stardiperioodi kokku nii: „Peter, Sue & Marc tegutses esimesed seitse aastat amatööransamblina.“

Tuntuks saamine

1971. aastal astus trio esimest korda Eurovisioni lauluvõistlusel üles prantsuskeelse looga „Les illusions de nos vingt ans“ ja jäi kaheteistkümnendaks. Ärilise läbimurde tõi alles kursimuutus: 1975. aastal asutasid nad oma plaadifirma, keskendusid rohkem omaloomingule ning Peter Reber ja Rolf Zuckowski hakkasid koos plaate produtseerima. 1976. aastal Haagis peetud võistlusel saavutas trio looga „Djambo Djambo“ neljanda koha.

Muusika ja tuntumad lood

Akustilisest folgist kasvas välja stiil, milles kohtusid pop, kantri, šansoon ja mitmehäälne šlaager. Reber lõi enamiku laulude muusika; Zuckowski kirjutas enamiku hittide sõnad ning produtseeris neid koos Reberiga. Nii sündis 1978. aastal ka trio versioon traditsioonilisest Ameerika ballaadist „Tom Dooley“; singel jõudis Šveitsi edetabelis kaheksandale kohale ja püsis seal kümme nädalat.

Edu ja tunnustus

Eurovisionil järgnesid prantsus- ja ingliskeelsele etteastele 1979. aastal saksakeelne „Trödler & Co“, mille trio esitas koos ansambliga Pfuri, Gorps & Kniri ja mis jõudis kümnendale kohale, ning 1981. aastal itaaliakeelne „Io senza te“, mis tõi taas neljanda koha. Aastatel 1975–1981 oli trio Šveitsi singlite edetabelis peaaegu pidevalt esindatud. Laialiminekuks olid nad müünud ligikaudu miljon heliplaati, andnud 1 000 kontserti ja esinenud televisioonis üle 100 korra; Tokyos andis kolmik 30 000 kuulajale terve omaette etenduse.

Mis sai edasi

Trio läks laiali just kõrghetkel: Sue Schell soovis keskenduda soolokarjäärile, Marc Dietrich otsis midagi muud ja Reber tahtis triost lahkuda. Pärast Eurovisioni etteastet looga „Io senza te“ andsid nad 1981. aasta lõpus lahkumiskontserdi ja astusid viimast korda üles vana-aastaõhtul. Hiljem astus kolmik koos üles ainult erilistel telesündmustel ning välistas ühiselt professionaalse taastuleku. Nende laulud said siiski laval uue elu: 2015. aastal esietendus Zürichis muusikal „Io senza te“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada