Peoleo
Peoleo läks lavale rahvast tantsima panema, kuid metsavennalaulud ja ridade vahele peidetud sõnumid tõid bändi liikmetele kaasa kodude läbiotsimised ning Pagari tänava ülekuulamised. ERKI tudengibänd oskas peita folk- ja kantrihõngulisse peomuusikasse vabadusekillu, mille publik ära tundis.
Viimati eetris · Ädaküla reilender
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Traktoristide laul5 korda eetrisviimati
- 2Vana auto3 korda eetrisviimati
- 3Ädaküla reilender2 korda eetrisviimati
- 4TraavivõistlusPeoleo & Tiina Talvik2 korda eetrisviimati
- 5Laimjala talgud2 korda eetrisviimati
- 6Jumpvallerii2 korda eetrisviimati
- 7Koterman1 kord eetrisviimati
- 8Hundilugu90 päevaga eetris ei olnud
- 9Liisa90 päevaga eetris ei olnud
- 10Muinasjutt90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Peoleo ajalugu talletati juba 1968. aastal tekstide ja fotodega põhjalikku albumisse; 2015. aasta raamatu autorid kasutasid seda ühe peamise allikana.
- 1997. aastal ilmus Eestis ametlik CD-kogumik „Peoleo 1965-1973“.
Esitaja lugu
Peoleo kasvas 1960. aastate keskel välja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tudengiringist. Algkoosseisu moodustasid Henno Käo, Taivo Linna ja Eino Mäelt; 17-aastasena liitus Lauri Nebel. Peoleost sai ERKI põhiline peobänd, mis mängis tudengitele ja esines pidulikel koosviibimistel, kuid ei mänginud ainult tavapärast tantsurepertuaari. Ansambli folkpopis kohtusid uuemad rahvalaulud, kantrihõng ja Käo sõnamänguline pilk.
Ansambli keskne kuju oli Henno Käo: tema oli solist ning põhiline laulutekstide autor. Nikita Hruštšovi järgse sula järellainetuses näis noortele, et piirid on avaramad, ning Käo võttis selle hiljem kokku nelja sõnaga: „Tundsime end liiga vabalt.“ Pärast 1968. aasta Praha kevade mahasurumist tajus ta, et aeg muutus umbemaks ja nuhkimine kasvas. Ta peitis tekstidesse vihjeid, mida publik esituse ja intonatsiooni järgi mõistis. Käo arvas hiljem, et see aitas seletada bändi suurt menu, ent sama julgus tõi kaasa ka võimude tähelepanu.
Esinemiseks vajati tollal ametlikku luba ja Peoleo sai korduvalt keelde. Ühel korral lubati neil lavale naasta tingimusel, et nad kirjutavad ideoloogiliselt laitmatu laulu. Käo kirjutas meelega ülepakutud teksti ning Eino Mäelt tegi sellele viisi. Ametnike silmis sobiv teos lubati raadios linti võtta. Salvestust kuulates said ametnikud pilast aru: lint kustutati ja keeluaega pikendati.
Surve ei jäänud paberile. Ansambliliikmete kodud otsiti läbi, Nebeli sahtlist leiti sinimustvalge laualipp ning mehed pidid kolm päeva järjest Pagari tänaval ülekuulamisel käima. Käo sõnul pääsesid nad õhtuti koju, kuid hommikul kell üheksa tuli uuesti kohal olla. Viimase keeluga kaasnes KGB sekkumine ja Käo vallandamine kunstinstituudist.
Peoleo tegevus lõppes 1973. aastal. Pärast seda otsis Taivo Linna uut väljundit ning temast sai Kukerpillide liider; Käo jätkas uue ansambli tekstide autorina. Folgi- ja kantrihõng, mille Peoleo oli tudengipidudel kuuldavaks teinud, jõudis Taivo Linna ja Henno Käo kaudu järgmise, palju pikema elueaga ansamblini.
Aastakümneid hiljem leidis Tõnu Timm ERR-i fonoteegist 35 säilinud Peoleo pala. Kui Lauri Nebel kuulis nooremate muusikute loodud Peoleo Tribuudist, nimetas ta seda „välguks selgest taevast“; uus koosseis õppis kõik leitud lood selgeks ja otsustas need salvestada.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 26.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
