Peeter Vähi
Peeter Vähi tee viib popansambli klahvpillide tagant Tiibeti pillide, käsikellade ja sümfooniaorkestriteni. Vitamiinis õpitud stuudiotunnetus ei kadunud, kui ta astus levimuusikast nüüdismuusika, festivalide ja Aasia kultuuride maailma.
Viimati eetris · Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ilus pikk poiss tantsis kaerajaaniPeeter Vähi/Vitamiin4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Vitamiini lavakostüümid leiti telemaja rekvisiidilaost; hallidesse ülikondadesse olid kirjutatud Emil Laansoo, Abi Zeideri ja Kalju Terasmaa nimed.
- Vähi meenutas, et tema suurim kuusissetulek Vitamiinis oli 1750 rubla, samal ajal kui pearaamatupidajast ema teenis 140 rubla.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Peeter Vähi õppis nooruses akordionit ja kontrabassi, lõpetas 1974. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli muusikateooria erialal ning jätkas Eino Tambergi kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Heliloojadiplomi sai ta 1980. aastal, kuid õpingute kõrval tegutses ta kahes hoopis teistsuguses koosseisus: džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon ja popansamblis Vitamiin. Vitamiinis mängis ta aastatel 1978–1990 klahvpille, oli muusikaline juht ja kirjutas laule. Ansambli plaadil kõlab näiteks lugu „Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani“, mille viisi kirjutas Vähi ja sõnad Hando Runnel.
Tuntuks saamine
Vitamiin oli Vähile rohkem kui kõrvalepõige. 2024. aastal ütles ta ERR-ile: „Oma praeguses helilooja töös on mulle väga suureks kasuks, et ma olen viibinud palju stuudiotes ja aru saanud ka muusika elektroonilisest poolest.“ Pärast bändiaega töötas ta aastatel 1990–2000 Eesti Kontserdis produtsendina. 1992. aastal asutas ta idamuusikafestivali Orient ja 1995. aastal festivali Klaaspärlimäng; nende kunstilise juhina andis ta Eesti kontserdielus ruumi eri muusikakultuuride kohtumisele.
Muusika ja tuntumad lood
Vähi helikeeles seisavad kõrvuti meditatiivne rahu, motoorne liikumine, vana muusika, elektroonika ja popi kogemus. Ida ei ole tema muusikas pelgalt värv: Vähi on Aasia pärimusmuusikat põhjalikult uurinud ning kasutanud oma teostes eksootilisi pille ja eri kultuuride mõtteviise. 1997. aasta „Ülim vaikus“ ühendab naishääle, meeskoori, käsikellad, Tiibeti pillid ja diskreetse elektroonika; 2011. aasta oratoorium „Maarja Magdaleena Evangeelium“ näitab sama haaret suuremas vormis. Tema teosed on kõlanud nii Eesti laulupidudel kui ka Jaapani budistlikus templis ja Washingtoni Valges Majas. Nii otsib Vähi oma loomingus järjekindlalt Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkte.
Edu ja tunnustus
Lisaks heliloomingule kirjutas Vähi Eesti Raadiole saateid, vahendas plaadiprodutsendina eesti muusikat rahvusvahelistele firmadele ning asutas 2001. aastal Estonian Record Productionsi. Tema muusikat oli 2021. aastaks salvestatud umbes 70 plaadile, neist 12 autoriplaati. 2013. aastal tõi „Maarja Magdaleena Evangeelium“ talle Balti Assamblee kunstiauhinna, 2017. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2021. aastal Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia.
Mis sai edasi
2025. aasta 18. mail tähistas Vähi 70. sünnipäeva. Juubeli ajal oli ta täies tööhoos: käsil oli budistlikul tekstil põhinev teos ning ees ootas Tõva Rahvusliku kurgulauluorkestri tellimus. ETV2 pani juubeliõhtul kõrvuti dokumentaalfilmi „Helirändur Peeter Vähi“, Vitamiini 1988. aasta kontserdi ja suurteose „Müstilisel Kaydara-maal“ sünniloo. Nii mahtusid ühte õhtusse nii popansambli klahvpillimängija kui ka Aasia poole vaatav helilooja.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga26 allikatKontrollitud 09.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
