Peeter Tooma
Peeter Tooma nimi võib hetkeks võõraks jääda, kuid tema hääl mitte: just tema laulis „Viimse reliikvia“ eestikeelseid filmilaule. Selle madala hääle taga peitub aga Eesti folgi eestvedaja, raadiotegija ja õpetaja märksa laiem lugu.
Viimati eetris · Vihmapüha
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Enne võituPeeter Tooma/Tõnu Raadik2 korda eetrisviimati
- 2VihmapühaPeeter Tooma/Tõnu Raadik/Evelin Võigemast1 kord eetrisviimati
- 3Värvid1 kord eetrisviimati
- 4Põgene vaba laps1 kord eetrisviimati
- 5Laul Pistodast90 päevaga eetris ei olnud
- 6Ma Tänan Sind, EluPeeter Tooma/Tõnu Raadik90 päevaga eetris ei olnud
- 7Mässajate laul90 päevaga eetris ei olnud
- 8Vimane Reliikvia90 päevaga eetris ei olnud
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Peeter Tooma sündis 3. novembril 1946. Tema enda meenutuse järgi sai muusikutee alguse Tallinna 22. keskkoolis ajal, mil elektrikitarrid tõrjusid biitlite mõjul kõrvale varasemate koolibändide puhkpillid. Klassist kokku tulnud kuus poissi ei osanud veel ise laule kirjutada: rahvaviisile lisati bass, trummid ja parasjagu müra — koolikaaslased tahtsid tantsida. Viimases kooliklassis oli Toomal juba oma bänd, mis seadis Soome ja Eesti rahvalaule rokivormi.
Varakult ilmnesid ka piirid. Pärast üht Haapsalu koolikontserti esitati tema nõukogude- ja venevastase jutu kohta kaebus, mida arutas parteibüroo. Tooma kirjutas seletuse ja vestles rektor Vladimir Alumäega kolm tundi; koolitee jäi siiski katkemata.
Tuntuks saamine
„Viimse reliikvia“ kaudu jõudis Tooma hääl laiema kuulajaskonnani. Filmilaulud tõid noorele lauljale kestva aplausi ja need laulud käivad tema nimega kaasas siiani. Kui ta 2022. aastal Haapsalus oma muusikuteed meenutas, püüdis ta neist lauludest esmalt kõrvale hiilida. Publik ei jätnud jonni ning kontserdi lõpetas ikkagi „Pistoda laul“.
Muusika ja tuntumad lood
Tooma tegi muudki kui laulis. Oma põlvkonna folgi kohta on ta öelnud: „Omal ajal oli folk pigem vastuhakk või õiendamine.“ 1970. aastate alguses korraldas ta Tallinnas Kiek in de Köki tornis folkfestivale, kuni võimud need keelasid. Aastatel 1971–1974 tegi ta Vikerraadios saadet „Folkstudio“, kus tutvustas nii Eesti kui ka välismaa folkmuusikat ning mängis ette tornis salvestatud esinemisi. Nii oli ta ühtaegu laulja, korraldaja ja uue muusika vahendaja.
Koht eesti muusikas
1972. aastal lõpetas Tooma konservatooriumi lavakunstikateedri. Seejärel töötas ta Eesti Televisiooni režissööri ja kultuuriprogrammi juhina, lavakunsti- ja meediakoolide õppejõuna ning ajakirjanduses. Tema koht Eesti muusikas ei tugine seega ainult salvestistele: ta aitas folki kuulajateni tuua ka saadete, festivalide ja õpetamise kaudu.
Mis sai edasi
Pärast aastakümneid kestnud plaadivaikust ilmus 2021. aastal kolmikväljaanne: arhiivilinte koondav „Unistuste Maal“, peamiselt 1976.–1978. aastal lindistatud „Lõvilaps“ ning Tõnu Raadikuga värskelt sisse mängitud „Vana Kaabu“. Suur osa vanast materjalist oli seisnud Eesti Raadio arhiivis üle neljakümne aasta. 2024. aastal lisandusid album „Suur Illusioon“ ja singel „Enne võitu“ ning 2026. aastal singel „Tule minuga“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
