Kuidas alustati

Peeter Oja kasvas Põhja-Tallinnas dirigendi pojana. Õe kitarrimängu saatel õppis ta lauluviise ning laulis poistekooris häälemurdeni, kuigi unistas ise trummidest. Pärast sõjaväge töötas ta ETV-s operaatori assistendina ning valmistus lavakooli astumiseks. Sisseastumiskatsel kasutas ta oskust võõrkeelte kõla matkida: koos Aarne Ükskülaga mängitud etüüd kulges rootsi, inglise ja prantsuse keelt meenutavas pudikeeles. Oja lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 1986. aastal.

Tuntuks saamine

Esimesed kutseaastad viisid ta Vanemuise lavale, kuid 1989. aastal lahkus Oja teatrist. Ta on meenutanud, et rutiin hakkas häirima ja ta tahtis midagi muud, kuigi ei teadnud veel, mida. Siis tuli Jüri Vlassovilt telefonitsi Kuldse Trio pakkumine. Oja jäi ansamblisse kuueks aastaks ning sattus üheksakümnendate alguse ühtaegu vabasse ja anarhilisse meelelahutusmaailma.

Muusika ja tuntumad lood

Muusikat oli Oja ise teinud juba lavakooli ajal. Umbes 1983. aastal kirjutas ta oma koolibändile kolm ingliskeelset lugu, kompides klaveril kolme duuri, kuigi ei osanud pilli mängida. Kuldse Trio järel tuli Bläck Rokit: 1996. aastal andis Oja koos Glen Pilvre, Priit Pajusaare ja Peeter Kaljustega välja plaadi. Ta meenutas seda tööd lihtsalt: „Naersime ja nautisime seda väga.“ Lauljana ongi ta liikunud püsiva soolokarjääri asemel rollide, ansamblite ja eri koostööde vahel.

Sama loogika jätkus Kreisiraadios. Esimesed kaks 1993. aasta raadiosaadet tegid Oja ja Tarmo Leinatamm kahekesi, kolmanda saatega liitus Hannes Võrno. Üldjooned lepiti enne kokku, kuid naljale andis hoo meeste omavaheline keemia. Oja sõnul polnud neil algul plaanis televisiooni ega suuri kontserte. Ometi jõudis trio 2008. aastal looga „Leto svet“ Eestit Eurovisioonil esindama. Tarmo Leinatamm suri 2014. aastal; 2023. aastal ütles René Vilbre, et Kreisiraadiot ei saaks ilma temata teha.

Edu ja tunnustus

Oja tuntus ei toetu ainult ühele tegelaskujule ega ansamblile. Televaatajale tegid tema näo tuttavaks „Kitsas king“, „Kreisiraadio“ ja „Ärapanija“. Laval on ta mänginud nii sõna- kui ka muusikateatris. Kreisiraadio sündis raadioimprovisatsioonist, jõudis televisiooni ja viimaks Eurovisiooni lavale, mida Oja ise nimetas tagantjärele „selleks totakaks Eurovisiooniks“.

Mis sai edasi

2025. aasta Vikerraadio intervjuus nimetas Oja end laia profiiliga vabakutseliseks. Muusikaprojekte tal tollal käsil ei olnud, kuid ta jätkas monolavastusega „Täna õhtul Peeter Oja“ ning töötas eri etendustes. Tema enda sõnul aitasid kogemus ja aeg tal nooruses pikalt kestnud lavahirmust üle saada. Aeg-ajalt seisab ta endiselt DJ-puldis — kunagi kutsus Mart Juur ta sellesse rolli.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada