Kuidas alustati

Peeter Hans Kopvillem kasvas Montréalis. Tema vanemad Olaf ja Nelda Kopvillem olid sõja järel Kanadasse jõudnud eestlased. Isa oli tuntud trubaduur ja koorijuht ning nii kodus kui ka Lättemäe suvekodus kuulus muusika igapäevase eestluse juurde. 1970. aastal käis Peeter nelja päeva pikkusel turismireisil Eestis ja kohtus esimest korda siinse suguvõsaga. 1978. aastal sai ta McMasteri ülikoolist ajaloo magistrikraadi ning hakkas hiljem ajakirjanikuna tööle.

Tuntuks saamine

Muusikuna tõusis ta esile 1970. aastate lõpus Kanada eestlaste ansamblis Külapoisid. Ansambli 1979. aasta plaat „Külapoisid … lõppude lõpuks“ levis ka Põhja-Euroopa eestlaste seas. Esimese sooloplaadi „Kuku sa kägu“ mängis ta 1984. aastal suuresti ise sisse; kaasa tegid ainult löökpillimängija ja taustalauljad. 1989. aasta Eesti-tuuri eel pani ta kokku bändi, salvestas „Uued laulud“ ning andis Eestis kahe nädalaga kümme kontserti.

Muusika ja tuntumad lood

Kopvillemi lauludes said kokku väliseestlase pilk, folk-roki otsekohesus ja oskus kanda tõsist mõtet kergelt. Oma loomingust pidas ta kõige kallimaks lugu „Läbi päeva ja öö“, milles ta enda sõnul selgitas, kuidas temasugused Eestit eemalt näevad. Seal ongi tema loomingu kese: side maaga, mis võis olla kauge ja osalt võõras, kuid püsis südames.

Edu ja tunnustus

Muusika kõrval sai temast Kanada ühe mõjukaima nädalakirja Maclean’s kauaaegne toimetaja; mitmes toimetajaametis töötas ta seal ligi kolmkümmend aastat. Aastatel 1993–1995 juhtis ta Münchenis Raadio Vaba Euroopa eesti toimetust. Kanada ajakirjanduses kasutas ta oma positsiooni, et selgitada Balti riikide julgeolekuküsimusi ja väikeste rahvaste vaatenurka.

Koht eesti muusikas

1989. aasta Eesti-tuur ei olnud talle lihtsalt esinemisreis. Kopvillem meenutas, et neid võeti vastu väga südamlikult, ja ütles, et ilma selle kogemuseta poleks ta olnud samasugune eestlane. 2016. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk eestluse hoidmise eest Kanadas. Tema jaoks käis see töö iga päev ja ulatus lauludest kaugemale.

Mis sai edasi

Kopvillem suri Torontos 10. mail 2016. Aasta varem jõudsid tema laulud Vaiko Epliku koostatud väliseesti levimuusika kogumikule „Esto-Muusika: Ulgu-Eesti Leviplaadid 1958–1988“. 2018. aasta Viru Folgil nimetas Eplik Peetrit väliseesti levimuusika „uueks testamendiks“ ning festivali pealaval esitasid tema loomingut ka tütred Leiki ja Keila.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada