Paul Ruudi kergemuusika koor
Paul Ruudi kergemuusika koori lauludes ei jäänud hääled solisti taustaks: juhi seaded andsid koorile terve kergemuusikaorkestri kõlavärvid. Nii jõudis üks Tallinna harrastuskollektiiv kodulavadelt Eesti ja Moskva televisiooni.
Viimati eetris · Taas punab pihlakaid
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sügis7 korda eetrisviimati
- 2Taas punab pihlakaid5 korda eetrisviimati
- 3Brazil2 korda eetrisviimati
- 4Võõras2 korda eetrisviimati
- 5Mul meeles veel1 kord eetrisviimati
- 6Näen su naeratust1 kord eetrisviimati
- 7Oklahoma1 kord eetrisviimati
- 8Jõulumees Santa Claus90 päevaga eetris ei olnud
- 9Mäng90 päevaga eetris ei olnud
- 10Optimist90 päevaga eetris ei olnud
- 11Talve võlumaa90 päevaga eetris ei olnud
- 12Tantsime koos90 päevaga eetris ei olnud
- 13Veel viivuks jää90 päevaga eetris ei olnud
- 14Õige valik90 päevaga eetris ei olnud
- 15Õnn ei sure eal90 päevaga eetris ei olnud
- 16Õnne tipul90 päevaga eetris ei olnud
- 17Ära head ööd mul soovi90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1990. aastatel algatas Paul Ruudi toonases Tallinna Pedagoogikaülikoolis kergemuusikaorkestri õppeaine ning tegi orkestri- ja kooriseaded ise.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Koor sündis 1970. aastal Tallinna Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees. Paul Ruudi võttis eeskujuks ameeriklase Ray Conniffi stiili: koorihääled ei pidanud saatma üksikut solisti, vaid looma ise kergemuusikaorkestri kõlavärve. Ruudi oli lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisklassi. Ta töötas RAM-is noodiõpetaja ja ansamblijuhendajana.
Tuntuks saamine
Uudne kõla ei jäänud kultuuripalee seinte vahele. Koor esines Eesti Televisiooni „Reklaamiklubis“ ja Moskva televisiooni vana-aastaõhtu saates „Kutsuv tuluke“. Kontserdireisid viisid kollektiivi lisaks Eestile Venemaale, Poola, Saksamaale, Šveitsi ja Soome Kotka päevadele. Nõnda kasvas koor ühe maja harrastusringist toonase estraadipildi osaks.
Muusika ja tuntumad lood
Ruudi tegi suure osa seadetest ise. Repertuaaris olid koos Ameerika standardid, Eesti estraad ja klassika: kõrvuti kõlasid Ary Barroso „Brazil“, Richard Rodgersi „Oklahoma“, Raimond Valgre laulud ning Bachi „Aaria“. Koori laulmisviis ei peitnud palade erinevat päritolu, vaid sidus need ühtseks, pehmeks ja rütmiliseks ansamblikõlaks.
Aastatel 1972–1992 tehtud salvestustest koostati 2003. aastal 27 looga CD „Valik laule 1972–1992“. Vahepeal kandis kollektiiv Hobikoori nime; varem oli ta Paul Ruudi Kergemuusikakoor. Hobikooris laulnud Vello Tellissaar meenutas, et tema osalusel lindistatud laulud olid esimesed tema salvestised, mis raadios kõlasid.
Koht eesti muusikas
Kui 2010. aastal korraldati esimene Viimsi JazzPopFest, kirjutas ajakiri Muusika, et Eestis ei nimetanud end pop-džässkooriks peaaegu ükski kollektiiv; erandina toodi esile just neljakümnendat tegevusaastat tähistanud Paul Ruudi Kergemuusikakoor. Koori roll Eesti muusikaloos oli seega selge: kollektiiv hoidis kergema koorimuusika rada avatuna aastakümneid enne seda, kui žanrile tekkis oma festival.
Mis sai edasi
Paul Ruudi kõrval ja järel on koori juhatanud Eugen Felicius, Tiit Saluveer koos Mare Väljatagaga ning Kristjan Jurss. 2009. aastal loodi koori tegevuse toetamiseks mittetulundusühing. 2025. aastal käis koor regulaarselt proovis ja salvestas ning kavva oli võetud 55. aastapäeva kontsert — ring sai täis sealsamas Nõmme kultuurilaval, kus kollektiiv oli aastakümneid esinenud.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
