Kuidas alustati

Boone kasvas üles Nashville'is, laulis kirikus ja kohalikel võistlustel ning arvas, et teda ootab tavapärane tulevik. Võidud Ted Macki saates „Original Amateur Hour“ ja Arthur Godfrey saates „Talent Scouts“ tõid üleriigilise tähelepanu, salvestused Republicile ning seejärel 1955. aastal sõlmitud lepingu Dot Recordsiga. Kuulsus ei katkestanud tema ülikooliõpinguid: ta siirdus Columbia ülikooli ja lõpetas selle 1958. aastal magna cum laude, ühitades selleks ajaks juba hittplaatide salvestamise, filmitöö ja töö televisioonis.

Tuntuks saamine

Läbimurre saabus 1955. aasta Dot Recordsi salvestisega „Ain’t That a Shame“. See kuulus tollal vastuolulisse mustrisse: Boone'i lihvitud versioonid mustanahaliste esitajate rütmibluusilugudest jõudsid valge popipublikuni ajal, mil raadiojaamad olid rassiliselt eraldatud. Ta ei teinud nägu, nagu poleks vahet: oma salvestisi originaalidega võrreldes nimetas ta end vanilliks. See valem tegi temast teismeliste iidoli, kuid ballaadid avardasid peagi pilti; „Love Letters in the Sand“ kinnistas sooja baritoni kõla ja valgete seemisnahast kingade kuvandi.

Muusika ja tuntumad lood

Tema kataloog ulatub sellest kuvandist märksa kaugemale. Boone liikus popballaadide, varase rokenrolli, kantri, gospeli ja hooajaliste klassikute vahel, võtmata omaks mässumeelset lavapersooni. Gospellugu „A Wonderful Time Up There“ ja koomiline karakterlaul „Speedy Gonzales“ jõudsid mõlemad Suurbritannias teisele kohale, nelja aasta vahega. Need sobivad loomulikult tema hümnide ja jõulusalvestiste kõrvale: eri repertuaare ühendab mahe ja hoolikas esitus, mille käes kõlas ka kõige uuem muusika pere elutuppa sobivalt.

Edu ja tunnustus

Plaadid muutusid kiiresti vaid üheks osaks tema karjäärist. 1957. aastal hakkas Boone juhtima iganädalast ABC varieteesaadet; Hollywoodis mängis ta meespeaosi ning kirjutas ka noortele mõeldud nõuanderaamatuid. Ainuüksi Suurbritannias jõudis tema kaksteist singlit edetabeli Top 10 sekka ja Top 10 seas püsis ta kokku 103 nädalat. See ulatus selgitab, miks tema korralikud rõivad ja valged kingad polnud pelgalt stiilivõte: neist kujunes 1950. aastate popstaarluse terviklik alternatiivmudel.

Mis sai edasi

Kui pophitid harvenesid, keskendus Boone rohkem kantrile ja gospelile, produtseeris teisi artiste ning asutas plaadifirmasid. 1997. aastal pani ta albumiga „In a Metal Mood“ omaenda kuvandi proovile, seades hevimetallilood bigbändi võtmesse. Ta esitles seda American Music Awardsi galal mustas nahkrõivastuses ja võltstätoveeringutega ning kirjeldas hiljem seda tempu kui kostüümis peole minemist. Tema gospelisaadet näidanud kristlik telekanal lõpetas vaatajate kaebuste tõttu saate edastamise; hiljem naasis ta kanalisse, et tempu selgitada. 2023. aasta album „Country Jubilee“ tähistas tema 70. tegevusaastat meelelahutusmaailmas ja sidus ta taas Nashville'i kantrijuurtega.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 11.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada