Paolo Conte
Kähe hääl ning orkester, kus kohtuvad klaver ja kazoo, oboe ja bandoonium: Paolo Conte on loonud eksimatult äratuntava kõlaga laule.
Viimati eetris · Via con me (it's wonderful)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Via con me (it's wonderful)2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Conte seostab helistikke kindlate värvidega: fa on tema jaoks punane, re helepruun ja si-bemoll öösinine.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Õigusteaduse lõpetanud Conte töötas advokaadina ja harrastas džässi, mängides mitmes ansamblis vibrafoni. Kuuekümnendatel aastatel kogus ta tuntust lauluautorina: Adriano Celentano esitas laulu „Azzurro“ ja Caterina Caselli laulu „Insieme a te non ci sto più“. Tema laulud jõudsid publikuni enne, kui ta ise lauljana tuntuks sai.
Tuntuks saamine
Conte kaks esimest albumit lauljana ilmusid 1974. ja 1975. aastal ning mõlema pealkiri oli „Paolo Conte“. Tema kareda häälega kõlasid koos eri rütmid ja muusikalised väljendusviisid. Populaarsus saabus 1979. aastal albumiga „Un gelato al limon“ ja kinnistus 1981. aastal albumiga „Paris Milonga“. Viimast esitleti Sanremos päeval, mille Club Tenco oli talle pühendanud. Kaheksakümnendate teisel poolel viisid kontserdid teda Itaaliast välja: Pariisi lavadele ja 1988. aastal New Yorgi klubisse Blue Note.
Muusika ja tuntumad lood
Üheksakümnendatel aastatel katsetas ta albumiga „Parole d'amore scritte a macchina“ ja pöördus albumil „Novecento“ tagasi džässilike meeleolude juurde. Samal ajal võttis kuju projekt, mis nõudis temalt ka teist oskust: joonistamist. „Razmataz“ ilmus 1989. aastal raamatuna ja 2000. aastal plaadina ning sai 2001. aastal audiovisuaalse teose kuju. Conte oli kirjutanud teose süžee, loonud muusika ning teinud umbes 1800 joonistust. 2016. aastal avaldas ta albumi „Amazing Game“, mis oli tema esimene läbinisti instrumentaalne album.
Kahekümnendate aastate Pariisis põimub ühe tantsijanna kadumine Euroopa ja Ameerika džässi kohtumisega. Tegelaste näod ei püsi alati samasugusena: Conte eelistas iga kord joonistada nende meeleolu. Liikumatute piltide vahel tehtud lõiked ja neile lähemale suumimine asendavad filmilikku liikumist.
Mis sai edasi
2025. aasta jaanuaris ütles Conte Circolo dei Lettori kohtumisel: „Ma ei kirjuta enam muusikat ega istu enam klaveri taha“. Ta rääkis aga, et oli varemgi selliseid aegu kogenud, ega välistanud uuesti alustamist. Maalikunst oli vahepeal omaette tähelepanu saanud: 2023. aastal oli ta kutsutud Uffizisse oma töid välja panema. 2025. aasta novembris koondas Astis asuv Palazzo Mazzetti näitusele „Paolo Conte. Original“ 143 paberile loodud tööd, mis olid valminud ligi seitsmekümne aasta jooksul.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 30.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
