Panic! At The Disco
Panic! At The Disco sõlmis plaadilepingu enne oma esimestki kontserti. Järgmise kaheksateistkümne aasta jooksul oli koolipoiste katsetus kord neljaliikmeline vaatemänguline ansambel, kord Brendon Urie ühemeheprojekt.
Viimati eetris · High Hopes (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1High Hopes (Radio Edit)4 korda eetrisviimati
- 2High Hopes2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Ansambel sai nime Name Takeni loo „Panic“ ühe rea järgi.
- Hüüumärk kadus 2008. aastal albumi „Pretty. Odd.“ kampaania ajaks ja tuli pärast 2009. aasta lõhenemist tagasi.
- Enne kui plaadileping hakkas arveid tasuma, töötas Brendon Urie smuutikohvikus ja laulis jootraha eest, et aidata prooviruumi üüri maksta.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ryan Ross ja Spencer Smith hakkasid teismeeas koos pilli mängima ning kutsusid hiljem bändi basskitarrist Brent Wilsoni ja kitarrist Brendon Urie. Proovid toimusid Smithi vanaema elutoas; seal selgus, et Urie lauluhääl sobib solistiks, ja ta astus kitarri tagant ette. Ross ja Urie saatsid demod Pete Wentzile tema LiveJournali konto kaudu; Wentz sõitis plaadilepinguta ansamblit kuulama ning tema plaadifirma Decaydance sõlmis nendega lepingu enne esimest kontserti. Nende tee algas veebis ja jõudis alles siis lavale.
Tuntuks saamine
2005. aasta debüütalbum „A Fever You Can’t Sweat Out“ ühendas tantsulised süntesaatorid ja elektroonilised töötlused teravate kitarride, kabareeliku dramaatika ning kirjanduslike laulusõnadega. Nii sündis albumil maailm, mis oli bändi napist lavakogemusest palju avaram. Ross ütles hiljem, et nad ei oodanud albumile mingit edu, kuid see jõudis Billboard 200 edetabelis 13. kohale ning bänd võitis 2006. aastal loo „I Write Sins Not Tragedies“ eest MTV aasta video auhinna.
Muusika ja tuntumad lood
Edu ei külmutanud nende kõla. Album „Pretty. Odd.“ (2008) vahetas suure osa debüüdi elektroonilisest teatraalsusest biitelliku psühhedeelse roki vastu. Edasise suuna pärast bänd lõhenes: Ross ja Jon Walker tahtsid jätkata samas retrolikus suunas, Urie ja Smith soovisid uut stiilipööret. Ross ja Walker lahkusid 2009. aastal ning asutasid ansambli The Young Veins. Panic! jätkas duona ja viis sama nime üha lihvituma popi, elektroonika ja staadionimõõtu seadeteni; koosseisu pidevast vahetumisest sai bändi tunnusjoon, mitte vaikne ääremärkus.
Edu ja tunnustus
Smith lõpetas 2013. aastal tuuritamise ja lahkus ametlikult 2015. aastal. Kui Urie oli jäänud viimaseks algkoosseisu liikmeks, muutus nimi sooloprojektiks: albumi „Death of a Bachelor“ kirjutas ja salvestas ta üksinda ning ütles Gigwise’ile, et see võimalus oli tema jaoks suur hetk. See oli Panic! At The Disco esimene album, mis jõudis Billboard 200 edetabelis 1. kohale, ja tõi Grammy nominatsiooni parima rokialbumi kategoorias. Selle edu näitas, et nimi võis püsida ka pärast asutajate koostöö lõppu.
Mis sai edasi
Urie viis projekti edasi popi ja Broadway mõõtu lavavaatemängu poole ning jõudis 2022. aastal viimase stuudioalbumini „Viva Las Vengeance“. 2023. aasta jaanuaris, kui sündimas oli tema esimene laps, teatas ta, et lõpetab Panic! At The Disco tegevuse ja keskendub perele; hüvastijätuturnee lõppes sama aasta märtsis. Kaheks 2025. aasta When We Were Youngi kontserdiks tuli nimi lühidalt tagasi; kavas oli debüütalbum ning kaasasutaja Spencer Smith astus Uriega koos lavale loos „I Write Sins Not Tragedies“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
