Kuidas alustati

Enne Pacoks saamist töötas François Berthelot teisel pool mikrofoni. Ta sündis 1948. aastal Aasias Mekongi jõe kaldal ja jõudis 1970. aastate alguses Prantsusmaale, esmalt Toulouse'i. Seejärel siirdus ta Andorrasse, kus tutvus Ladina-Ameerika muusikaga. Pariisis töötas ta järjest ajakirjaniku, saateprodutsendi ja muusikatoimetajana, muu hulgas RTL-is. 1984. aastal asutas ta oma produktsioonifirma.

Tuntuks saamine

Neli aastat hiljem võttis Berthelot esinejanime Paco ja salvestas Pariisis Studio des Dames'is loo „Amor de mis amores“. See ei olnud uus laul: meloodia pärineb Peruu valsist „Que nadie sepa mi sufrir“, mille kirjutasid argentiinlased Ángel Cabral ja Enrique Dizeo. Michel Rivgauche oli selle Édith Piafi jaoks prantsuse keelde kohandanud pealkirja „La Foule“ all. Paco pöördus tagasi hispaaniakeelse teksti juurde ja vormis vanast laulust 1988. aasta popsingli. Salvestusel kõlasid koos temaga Roland Romanelli akordion ja süntesaatorid, kaks kitarristi, basskitarr ning mitu taustalauljat, nende hulgas Université Paris-Sorbonne'i koor.

Muusika ja tuntumad lood

Salvestus hoiab alles valsi õõtsuva rütmi, kuid pakib selle suurejoonelisse seadesse. Paco ei olnud siin autor, vaid esitaja, kes tõi kuulajateni laulu, mis oli juba mitu elu elanud.

Edu ja tunnustus

45-pöördelist singlit müüdi üle 800 000 eksemplari. See jõudis 10. septembril 1988 Top 50 edetabelisse, püsis seal 22 nädalat ja oli viis nädalat esikohal. Pööre oli peaaegu täielik: mees, kes varem valis eetrisse teiste laule, sai ise Prantsusmaa suve ja sügise üheks äratuntavaks hääleks.

Mis sai edasi

Suurele edule ei järgnenud samaväärset hittide jada. Album „Entre noche y dia“ ilmus 1993. aastal; Musiques & Solutionsi levitatud versioon pärineb 2015. aastast ja sisaldab muu hulgas pala „Água de beber“. François Berthelot suri 2025. aasta mai lõpus.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada