Orelipoiss
Orelipoisi esimene plaat koondas 99 pala. Jaan Pehk on meenutanud, et vana arvuti kippus juba paarikümne sekundi järel hanguma, kuid tema sõnul polnud miniatuuride põhjuseks mälumahu nappus. Lühikesed laulud, ootamatud mõttekäigud ning huumori ja melanhoolia vaheldumine kujunesid Orelipoisi äratuntavaks käekirjaks.
Viimati eetris · Kinni Jäänud
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kinni Jäänud3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Räpinas õppis Pehk keskkonnakaitset, kuid pole enda sõnul päevagi sellel erialal töötanud.
- 2003. aastal esines ta Ruffuse koosseisus Eurovisionil looga „Eighties Coming Back“.
- Orelipoisi nime päritolu ei oska Pehk täpselt seletada: see tuli tema sõnul alateadlikult.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Jaan Pehk sündis 13. juunil 1975 Paliveres ja kasvas Türil. Laulma hakkas ta varakult: 1982. aastal võitis ta Türi Laululinnu võistluse ning laulis hiljem koorides ja ansamblites. Räpina aianduskoolis õppis ta keskkonnakaitset, kuid muusikuks kujunemisel sai olulisemaks Georg Otsa nimeline muusikakool. Enne sooloprojekti oli Pehk juba mänginud mitmes koosseisus, nende seas Claire’s Birthday, Koer ja Köök. Orelipoisi nimi tekkis 2000. aastate keskpaigas, kui kodus salvestatud paladele oli vaja esitajanime. Pehk ütles hiljem: „Orelipoiss on kujunenud mu lavanimeks.“
Tuntuks saamine
2007. aasta debüüt „Üheksakümmend üheksa“ koondas 99 pala, mille lühidus sobis Pehki stiiliga. Laiema tuntuse tõi talle laul „See alles jääb“. Pehk andis selle loo 2009. aastal Ove Mustingule filmi „Kallis sõber, sind austan“ lõpu jaoks ning Vaiko Eplik tegi sellele keelpilliseade. Pehk ei osanud hilisemat menu ette näha, kuid on nimetanud seda lauluks, mis on kõige rohkem tema enda nägu.
Muusika ja tuntumad lood
Orelipoisi lauludes kohtuvad kodune salvestus, sõnamäng ja argipäevast leitud nihestus. Naljakus pole Pehki jaoks eesmärk: kuulaja otsustab ise, kas lugu on naljakas või lihtsalt ilus. Talle endale meeldivad eriti palad, kus melanhoolia muutub nii tugevaks, et huumor enam välja ei paista. Sama huumori ja melanhoolia vaheldus kandub ka Pehki luulesse, kus ootamatud riimid ja absurd mõjuvad kõige paremini autori enda elavas esituses.
Pärast 2010. aasta albumit „Õnn“ kulus järgmise Orelipoisi plaadini üle kaheksa aasta. „Sünnipäev“ ilmus 2018. aastal ja sisaldas 29 pala; 2022. aasta „Uni“ oli neljas sooloalbum ning esimene, mis valmis algusest lõpuni stuudios. Pikk paus sobib tema tööviisiga: ta on öelnud, et ei tahaks plaati kahe nädalaga valmis suruda, sest palad tulevad siis, kui nad tulevad.
Mis sai edasi
Kui Pehk 2025. aastal 50-aastaseks sai, hindas ta oma laulude arvuks umbes 500. Juubeliaastal hakkas ta muusikat avaldama ka Jaan Pehki nime all, kuid Orelipoisist ta ei loobunud: kodune sooloprojekt jätkus teiste ansamblite ja kirjutamise kõrval. Samal aastal ilmus tema esimene täiskasvanutele mõeldud proosaraamat „Saja õhtu lood“ ning 2026. aastal mälestusteraamat „Minu Türi: Laiali on kõik taevas ja maa“. Nii jõudis sama sõnamänguline hääl laulust üha selgemalt ka proosasse.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 23.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
