Kuidas alustati

Andy McCluskey ja Paul Humphreys kasvasid üles Meolsis Wirralis ning asutasid 1978. aastal OMD. McCluskey laulis ja mängis basskitarri, Humphreys mängis klahvpille. Kraftwerki kuulamine oli andnud neile eeskuju, mis erines tavapärastest rokkbändidest. Nad esinesid kahekesi Liverpooli klubis Eric’s, taustaks magnetofonilt kõlav saade. McCluskey jaoks tähendas lavale astumine võimalust esitada viimaks oma ideid nii, et teised muusikud ei muudaks neid progerokiks.

Tuntuks saamine

Factory Records andis 1979. aastal välja nende debüütsingli „Electricity“. Sõjavastane „Enola Gay“ tõi neile 1980. aastal laiema tuntuse Euroopas ning 1981. aastal järgnes album „Architecture & Morality“. Selle elektroonilises kõlas põimusid koorilaadsed hääled süntesaatoritega. Bänd oli kasvanud neljaliikmeliseks: liitunud olid klahvpillimängija Martin Cooper ja trummar Malcolm Holmes.

Muusika ja tuntumad lood

Sama valemi kordamise asemel tegid nad 1983. aastal katkendlikuma ülesehitusega albumi „Dazzle Ships“, millel leidus ka külma sõja teemalist materjali. Albumi äriline läbikukkumine kõigutas nende enesekindlust. Humphreys ütles hiljem ajakirjale The Mouth Magazine: „Me lõime kartma.“ Nad pidid tasuma eluasemelaene ja maksma töötajatele palka ning hirm plaadilepingust ilma jääda aitas suunata neid tavapärasema popi poole. Seejärel tuli edu Ameerikas: 1986. aasta filmi „Pretty in Pink“ jaoks kirjutatud „If You Leave“ tutvustas neid uuele publikule. Humphreysi mälestustes oli see aeg, mil nad kaotasid silmist oma algse sihi.

Mis sai edasi

1989. aastal lahkusid Humphreys, Cooper ja Holmes, et asutada The Listening Pool. McCluskey jätkas OMD nime all. Album „Sugar Tax“ tõi 1991. aastal Euroopas uut edu, kuid 1996. aastal lõpetas ta bändi tegevuse. Asutajate koostöö taastus 2006. aastal. Hiljem asendas Stuart Kershaw trummidel Holmesi. Vanade lugude juurde naasmine viis nad tagasi stuudiosse ja teadliku otsuseni taas pühenduda katsetamisele, mille nad olid vahepeal kõrvale jätnud.

2023. aasta album „Bauhaus Staircase“ sai alguse liikumispiirangute ajal: Humphreys viibis Prantsusmaal ja McCluskey tegeles kodus programmeerimisega. Albumi poliitilised teemad jätkasid nende varasest loomingust tuttavat joont. 2026. aasta juuniks oli McCluskey hakanud ümber mõtlema varasemat arvamust, et see jääb nende viimaseks albumiks. Tema ja Humphreys olid palunud ka oma kontserdiagendil leida piisavalt festivale, et nende kontserdimeeskonnal tööd jätkuks. Nii kogunes suvisesse esinemiskavasse 36 festivali.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 30.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada