Kuidas alustati

Esimesed esinemised tegi ansambel veel Revali nime all. 1965. aastal mängisid noormehed Moskvas üleliidulisel kergetööstusnäitusel Tallinna Moemaja mannekeenidele taustaks – üsna ebatavaline algus ansamblile, mis kujunes peagi üheks Eesti kuuekümnendate biitmuusika tuntud nimeks.

Põhikoosseisus mängisid Heigo Mirka, Toomas Kõrvits, Vello Salumets ja Neeme Ninnas. Mitu neist oli pärit muusikute peredest või õppis Tallinna Muusikakoolis, et jõuda kutselise muusiku diplomini. Algkoosseisu trummari Harry Kõrvitsa asendas hiljem Henry Kirsipuu, kuid 1968. aastal naasis Kõrvits ansambli viimasesse koosseisu.

Tuntuks saamine

1966. aasta Eesti Televisiooni instrumentaalansamblite võistluse eel selgus, et nimi Reval seostus Saksa sõjaväeosaga. Räägitakse, et keegi soovitas noormeestel mitte norutada, vaid olla optimistid; uus nimi jäi külge ja ansambel võitis võistluse. Pärast seda kutsuti neid sagedamini esinema ning nende mängitud palu hakati mujalgi järele mängima.

Järgmise olulise sammu tõi Eesti Raadio. „Populaarsuse pooltund“ pühendas Optimistidele terve saate, mis jõudis eetrisse 1967. aasta jaanuaris. Raadio nõudis eestikeelset repertuaari ning lubas saates esitada ainult ühe ingliskeelse loo; see sundis ansamblit lääne lugudele eestikeelseid tekste leidma.

Muusika ja tuntumad lood

Optimistide kõla kujundas suuresti värske lääne biitmuusika. Repertuaaris olid Rolling Stonesi, The Troggsi, Bob Dylani ja The Beatlesi laulud, mida Eestis polnud lihtne kätte saada. Heigo Mirka lindikogu täitis terve toa ning sealt sai ansambel pidevalt uut materjali. Omaloomingut oli vähe; üks erand oli Vello Salumetsa „Beautiful“, millest sai eestikeelses variandis „Ülle“.

Edu ja tunnustus

Läti tutvuste kaudu said Optimistid tööd Gruusia Riikliku Filharmoonia juures. Batumis kasvas ansambli menu nii suureks, et saalid olid rahvast täis ja pärast kontserte leiti lõhutud toole. Turnee teine pool oli karmim: võimendid ütlesid üles, uued tuli tellida Tallinnast ning ansambli mänedžer kadus suure osa rahaga. Muusikutel jäi raha vaid kojusõiduks.

Mis sai edasi

Gruusia-reisiga algas ansambli allakäik. Pidev mängimine muutus rutiiniks, koosseis vahetus ja 1969. aasta keskpaigaks lõppes Optimistide tegevus. Salvestised ei kadunud siiski arhiivi: „Sa kuulud mulle“ jõudis hiljem kogumikele „Eesti Rock 63–70“ ja „Eesti kuuekümnendad“, „Boogie“ ning „La la la laul“ ilmusid kogumikul „Biit Piraadid“. 2024. aastal ilmus Akord Recordsilt 14 looga Optimistide vinüülalbum, millel olid ka need kolm salvestist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 23.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada