Olav Ehala
„Nukitsamehe“ laulude taga on mees, kes ei pidanud ennast noorena heliloojaks. Olav Ehala tee viis ansambli klahvpillide juurest teatri- ja filmimuusika ning muusikaõpetamise juurde.
Viimati eetris · Nüüd astub hobu omapead (Ahvatluste tund)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Nüüd astub hobu omapead (Ahvatluste tund)Tiina Talvin, Olav Ehala, Toomas Kõrvits2 korda eetrisviimati
- 2Kuumus (telefilmist "Võtmeke")Lauri Nebel/Olav Ehala90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1967. aastal võitis Ehala oma ansambliga Kristallid telekonkursi.
- Eesti Raadio valis Ehala 2005. aasta muusikuks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Klaveriga sai Ehala tuttavaks kodus: isa korraldas talle õpetaja juba enne lastemuusikakooli minekut. Seal läbis ta kaks klassi ühe aastaga. Tallinna Muusikakoolis valis ta aga klaveri asemel muusikateooria ning hindas hiljem sealt saadud harmooniaõpetust. Aastatel 1966–1970 mängis ta klahvpille ansamblis Kristallid; samal ajal sündisid ka tema esimesed laulud bändile.
Olulise tõuke andis õppejõud Uno Naissoo, kes viis noormehe lood Heliloojate Liidu noortesektsiooni ette. Ehala kavatses konservatooriumis jätkata muusikateooriaga, kuid Naissoo soovitas kompositsiooni. Hiljem meenutas Ehala: „Ma ei pidanud ju ennast mingiks heliloojaks sel ajal.“ Naissoo vahendas talle ka tööd Draamateatris, kus Ehala saatis trioga lasteetendust. 1974. aastal lõpetas ta konservatooriumi Eugen Kapi kompositsiooniklassi.
Muusika ja tuntumad lood
Teatrist kujunes tema kauaaegne tööpaik. Ehala oli Noorsooteatris algul muusik ning aastatel 1975–1991 muusikaala juhataja. Koostöö lavastaja Adolf Šapiroga ulatus ka Riiga, Läti Noorsooteatrisse. Tema muusika kõlas juba 1971. aasta filmis „Don Juan Tallinnas“; hiljem lisandusid „Nukitsamees“ ja „Karoliine hõbelõng“. Filmi- ja teatrimuusika kõrval moodustavad tema loomingust suure osa lastele kirjutatud teosed.
Ehala pole olnud üksnes noodipaberi taga. Ansambliga Kiigelaulukuuik seob teda 1989. aastal alanud koostöö helilooja, pianisti, arranžeerija ja õhtujuhina. Tema lauludest valmis 1998. aastal ka muusikafilm „Vaid see on armastus“. Laulud on jõudnud nii üld- kui ka noorte laulupidude kavadesse.
Koht eesti muusikas
1991. aastal asus Ehala õpetama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus sai 2004. aastal professoriks. Oma teekonnale tagasi vaadates on ta pedagoogitööd pidanud väga oluliseks osaks karjäärist. Aastatel 2001–2014 juhtis ta Eesti Heliloojate Liitu.
Mis sai edasi
2024. aastal pälvis Ehala riikliku kultuuri elutööpreemia. Samal aastal rääkis ta oma tööst Ida-Virumaa projektis: venekeelsed koorid ja solistid pidid esitama eesti keeles tema Leelo Tungla tekstidele loodud laule ning tema valmistas Narva Sümfooniaorkestrile orkestriseadeid.
2025. aastal ilmus Helen Eelranna kirjutatud elulooraamat „Olku. Laul inimlikkusest“. Selle ilmumise puhul meenutas Ehala ka üht oma muusika ootamatut kuulajat kaugelt: mõni aasta varem oli talle Inglismaalt saabunud käsitsi kirjutatud fännikiri. Saatjaks oli 15-aastane noor, kes oli näinud filmi „Don Juan Tallinnas“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
