Olaf Kopvillem
Põgenikuelu Kanadas, uue kodumaa kombed ja kodust kaasa võetud lastelaulud – kõik see jõudis Olaf Kopvillemi kupletidesse. Ametilt oli ta keemik, kes töötas kütusefirmas Shell.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Üks Naljakas Laul90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Tema poeg Peeter Kopvillem sai samuti muusikuks ja ajakirjanikuks.
- Kogumikul „Esto-Muusika“ on Kopvillemilt ka laulud „Tsivilisatsioon“ ja „Puhkus“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Olaf Kopvillem sündis 1926. aastal Kiviõlis ja käis koolis Jõhvis. Koolipoisina astus ta Omakaitsesse, sõja ajal võeti ta Saksa sõjaväkke ja 1944. aasta sügisel läks ta koos taganevate väeosadega Saksamaale. Pärast lühikest aega sõjavangilaagris lõpetas ta 1947. aastal Geislingeni põgenikelaagri eesti gümnaasiumi, töötas kaevurina ja asus 1948. aastal elama Kanadasse.
Kanadas õppis ta keemikuks: 1956. aastal lõpetas ta Montrealis keemiaõpingud ja kuulus korporatsiooni Ugala. 1960. aastal läks ta tööle kütusefirmasse Shell ja töö viis ta Montreali, Torontosse ja Burlingtoni ning aastatel 1972–1974 Hollandisse.
Muusika ja tuntumad lood
Sõpradele oli ta Villu, väliseesti seltsielus aga pianist ja laulja, kelle tuntuimad tööd olid kupletid ehk riimilised satiirilised laulud. Kanada eestlaste ajalehes Eesti Elu on kirjutatud, et põgenikuelu ja uue kodumaaga harjumist pilas ta paremini kui keegi teine enne või pärast teda.
Tema võte oli tuntud viisi ümberkirjutamine. Lastelaulu „Sauna taga tiigi ääres“ paroodias jutustab ta algse viisi peale, mida Miku ja Manni Põhja-Ameerika paguluses ette võtsid, ja läheb siis üle Kurt Weilli loo „Mack the Knife“ viisile. „Pastoraal“ räägib lehmast, kes ei taha karjase kiuste karjamaalt lahkuda. Kupletid ilmusid plaatidel „Vindilised viisid“, „Viise ja vinte“ ja „Lenda, lenda, lepalind“.
Peale laulude kirjutas ta veste ehk feljetone: need ilmusid regulaarselt Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja 1996. aastal andis ta Tallinnas välja kogumiku „Vested“. Muusikat tegi ta ka koorijuhina: Montrealis juhatas ta eesti naiskoori ja segakoori, hiljem asutas ta Torontos vanemgaidide koori ja Hamiltonis koori Helletajad. Lisaks töötas ta rahvamuusikarühmaga Vikerlased.
Edu ja tunnustus
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas andis talle teenetemedali 1988. ja 1993. aastal ning 1996. aastal sai ta auhinna Meie Mats. Tema kupletid olid tuntud ka Eestis: 1993. aastal tõi Endla teater lavale tema muusikalise komöödia „Toronto-Vilsandi nõudmiseni“, mis põhines tema enda elulool. Ansambel Talong on oma kupletilauludes kasutanud mitmeid tema viise ja sõnu.
Mis sai edasi
Olaf Kopvillem suri Parkinsoni tõppe 1997. aasta juulis Ontarios. Neli tema laulu jõudsid hiljem Vaiko Epliku koostatud kogumikule „Esto-Muusika: Ulgu-Eesti Leviplaadid 1958–1988“, mis koondas sõjajärgse väliseesti plaadimuusika; nende seas on „Klunker“ ja „Üks naljakas laul“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.