Kuidas alustati

Ofra Haza kasvas üles Tel Avivi Hatikva linnaosas traditsioonilise Jeemeni juudi pere noorima tütrena. Kaheteistkümnesena laulis Haza pulmas, kus teda kuulis Moshe Arusi, ja liitus siis teatriga Hatikva Neighborhood Workshop Theatre, mille oli asutanud Bezalel Aloni. Kui peaosatäitja neli tundi enne esietendust lahkus, saabus teismeline Haza sussides ja ema hommikumantlis, tegi meesrollist naistegelase ning võitis publiku poolehoiu. Teatrist sai tema kool ja Alonist tema pikaaegne juhendaja.

Tuntuks saamine

Haza soolokarjäär oli peaaegu soiku jäämas, kui pöörde tõi 1979. aasta film „Shlager“: selles kõlanud „Shir Hafrecha“ sai hitiks, kuigi sõjaväeraadio oli alguses keeldunud seda mängimast. Tema esimene sooloalbum „Al Ahavot Shelanu“ ilmus 1980. aastal ning Iisraeli raadiojaamad ja ajalehed nimetasid ta aasta lauljaks. 1983. aastal esindas ta Iisraeli Münchenis toimunud Eurovisionil lauluga „Chai“, jäi teiseks ja sai üleriigiliseks täheks.

Muusika ja tuntumad lood

Otsustava sammu rahvusvahelisele areenile tegi Haza minevikku vaadates. 1984. aastal salvestas ta vanematele kingituseks albumi „Yemenite Songs“, mis tugines Jeemeni esivanematelt edasi antud vaimulikule luulele ja ilmalikele lauludele. Albumi leidis Briti piraatraadio diskor; John Peel mängis lugu „Im Nin’ Alu“ ning Coldcut kasutas Haza hääle sämplit Eric B. & Rakimi loo „Paid in Full“ remiksis. Hääle järgi leidsid kuulajad üles ka laulja ning „Im Nin’ Alu“ sai Euroopas hitiks.

Haza ei tahtnud jääda pelgalt eksootiliseks hääleefektiks. Albumil „Kirya“ aitas produtsent Don Was asendada suure osa ingliskeelsest tekstist ja süntesaatorlikust särast vanaheebrea keele, Jeemeni meloodiate ning nahktrummidega. Haza hinnang oli lihtne: „Nüüd on see sada protsenti mina ise.“ Albumi protestilaulud käsitlesid Jeruusalemma, antisemitismi ning iisraellaste ja araablaste vahelise suhtluse võimalikkust.

Edu ja tunnustus

Selleks ajaks oli Haza sõlminud Ameerika Ühendriikides lepingu Sire'iga. Album „Kirya“ sai 1993. aasta Grammy auhindade jagamisel parima maailmamuusika albumi kategoorias nominatsiooni. Ta laulis ka koos ansambliga Sisters of Mercy ning kutsete ja koostööprojektide kaudu jõudis Hatikvast pärit laulja rahvusvahelisse popimaailma, mida ta oli kunagi kaugelt vaadanud.

Mis sai edasi

Ühes oma viimases suures rollis jõudis Haza hääl kinolinale: DreamWorksi filmis „The Prince of Egypt“ andis ta lauluhääle Moosese emale Yochevedile ning režissöörid kujundasid tegelase tema järgi, kui olid Hazat laulmas kuulnud. Haza suri 2000. aastal 42-aastasena. Pika pärandivaidluse lõpetas 2013. aastal kohtu kinnitatud kokkulepe, mis määras tema muusika autoritasud õdedele-vendadele. Tema karjäär liikus lõpuni esivanemate muusika ja nüüdisaegse produktsiooni vahel.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada