Kuidas alustati

Nikolai Ivanovitš Erdenko sündis artistide peres, mis oli emaliini kaudu seotud vana muusikutedünastiaga. Viiulimängu õppis ta juba lapsena, seejärel lõpetas muusikakooli ja Kaug-Ida pedagoogilise kunstiinstituudi. Üliõpilasena käis ta mitu korda Jaapanis konkurssidel ja esines seal muu hulgas sümfooniaorkestriga. Pärast instituudi lõpetamist töötas Erdenko õpetajana, kuid sai peagi kutse Moskva mustlasteatrisse „Ромэн“, kus ta oli aastatel 1969–1984 muusikajuht.

Tuntuks saamine

Tema karjäär võttis tööga teatris „Ромэне“ uue suuna. Erdenko hakkas sügavamalt uurima mustlas- ja vene folkloori, vanu romansse ning mustlasheliloojate teoseid, seejärel astus ta ise lauljana publiku ette. Plaadifirma „Мелодия“ andis välja tema plaate; laulmine ei tõrjunud viiulimängu kõrvale ning kontserdikavades oli ta ühtaegu instrumentalist, laulja ja juht. Sellest rollide ühendusest kujunes tema äratuntav loominguline käekiri.

Muusika ja tuntumad lood

1980. aastal pani Erdenko teatri noortest artistidest kokku ansambli „Джанг“. Hiljem moodustasid ansambli tuumiku tema naine Rozalija, tütred Leonsija ja Radda ning õde Galina; eri aegadel töötasid ansambliga laulja Valentina Ponomarjova ning kitarristid Sergei Orehhov ja Sergei Djužikov. Nii käis pärimuse edasiandmine perekonnas käsikäes avatusega eri põlvkondade ja koolkondade muusikutele.

Erdenkole ei jäänud meelde üksnes muusika, vaid ka inimesed, kes seda kandsid. Ljalja Tšornajast rääkides tunnistas ta: „Olen talle loomingulise abi eest väga palju tänu võlgu.“ Samas mälestuses kirjeldas ta, kuidas Ljalja võis akna juures ootamatult värsse improviseerima hakata, seejärel kitarri võtta ja laulda vanu laule, mida Erdenko polnud varem kuulnud.

Edu ja tunnustus

„Джанг“ andis kontserte Nõukogude Liidus ja välismaal. 1987. aastal pälvis ansambel Belgradis toimunud ülemaailmsel mustlasmuusika festivalil auhinna „Золотая нота“. Erdenko muusika ja laulud kõlasid filmides „Анна Павлова“, „Дамское танго“ ja „Табор уходит в небо“ ning animafilmis „Прежде мы были птицами“. Artist ise pälvis Venemaa Föderatsiooni teenelise kunstniku aunimetuse.

Mis sai edasi

1990. aastatel algatas Erdenko laulja Aljoša Dimitrijevitšist rääkiva filmi „Цыган Алёша“ ja mängis selles ise peaosa; Dimitrijevitši repertuaarile pühendas ta ka plaadi „Москва — Париж“. Erdenko osalusel ilmus 1990. aastal Venemaal esimene mustlasfolkloori CD, hiljem pani ta kokku neljast plaadist koosneva audioantoloogia „Лучшие цыганские песни XX века“. Nikolai Erdenko suri 27. märtsil 2005 Moskvas ning tema muusikalist loomingut kasutatakse edasi teatri „Ромэн“ lavastustes.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada