Nick Straker Band
Nick Straker Bandi tunnuslugu sattus plaadifirma ette juhuslikult: kui Roy Trought esitles Pinnacle'ile oma materjali, hakkas kogemata mängima osa Nick Strakeri lindistusest. Londoni stuudiomuusikute ringile avanes äkki tee klubitööst edetabelitesse.
Viimati eetris · Straight Ahead
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Straight Ahead4 korda eetrisviimati
- 2A Little Bit Of Jazz (Extended)4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Straker ei arvanud esialgu, et tema proovivokaal loos „A Walk in the Park“ alles jäetakse; Pinnacle veenis teda juhtpartiid uuesti sisse laulma.
- Esimest hitile tehtud reklaamvideot ei kasutatud kunagi. Straker naljatas hiljem, et Tony Mansfield hoidis koopiat alles ja näitas seda talle igal külaskäigul.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Bänd ei sündinud üheainsa prooviesinemisega, vaid kasvas välja pikast õpipoisiajast. Klahvpillimängija ja laulja Nick Straker, sünninimega Nicholas Bailey, liitus 1969. aastal ansambliga Stonehenge; sellest kujunes reggae-bänd Matumbi, kust ta lahkus 1974. aastal. Seejärel mängis ta koos kitarrist Dave McShera, basskitarrist Pete Hammondi ja trummar Phil Towneriga tantsuansamblis, mis esines töölisklubides ja Briti Leegioni saalides. Kui koosseisu lisandusid Ameerika laulja Limmie Snell ja kitarrist Andy Gierus, sai ansambli nimeks Limmie Funk Limited ning nad tuuritasid Suurbritannia, Madalmaade ja Rootsi klubides.
Pärast sellest koosseisust lahkumist 1978. aasta keskel hakkas Straker koos tegutsema Tony Mansfieldi, Tony Hibberti ja Towneriga. Nende koostööst sündis New Musiki algkoosseis, samal ajal kui samad muusikud jätkasid Strakeri materjali arendamist. Straker kirjeldas oma sidet Mansfieldiga omamoodi vastastikuse tunnustamise seltsina; sellest ühisest loomingulisest töökojast sai Nick Straker Bandi muusikaline tuumik.
Tuntuks saamine
1979. aasta alguseks olid Straker ja Mansfield saanud valmis „A Walk in the Park“. Loo meloodia sai alguse, kui Straker kõndis pärast tüli oma tüdruksõbraga läbi Battersea pargi; ta läks koju ja lõpetas laulu veel samal pärastlõunal. Mõne päeva jooksul salvestati demo. Hiljem pani Trought kohtumisel Pinnacle Recordsiga osa sellest kogemata mängima ning plaadifirma soovis rohkem kuulda. Pinnacle avaldas singli 1979. aasta keskel. 1980. aastal jõudis see Suurbritannia singliedetabelis 20. kohale ja püsis tabelis kaksteist nädalat. Just selle loo järgi hakkas publik stuudiokollektiivi tundma.
Muusika ja tuntumad lood
Salvestistel osales mitmekülgne muusikute ring, kuhu kuulusid Straker, Mansfield, Hibbert, Towner, McShera ja Gierus; nii kõlasid kõrvuti lihvitud elektrooniline popp, klubirütmid ja jazz-funk. Strakeri sõnul huvitasid teda tol ajal väga fusion-muusika ja jazz. Seda huvi oli kuulda Bailey ja Gieruse kirjutatud loos „A Little Bit Of Jazz“. 1980. aastal ilmunud singel jõudis üle Atlandi: 1981. aastal oli see ühe nädala Billboardi Club Play edetabeli esikohal ja tõusis Soul Singlesi edetabelis 35. kohale.
Edu ja tunnustus
Nende edetabeliedu jagunes kahe turu vahel ebatavaliselt. Suurbritannias jõudis bänd 40 parema sekka vaid looga „A Walk in the Park“; järgmiseks ilmunud „Leaving on the Midnight Train“ saavutas 61. koha ja püsis tabelis kolm nädalat. Ameerika Ühendriikides tõi bändile kõrgeima koha hoopis jazz-funk. Ansambel jätkas sama suunda: Strakeri produtseeritud ning Bailey ja Gieruse kirjutatud „Straight Ahead“ ilmus Suurbritannias 5. novembril 1982 ning jõudis hiljem Billboardi Club Play edetabelis 12. kohale. 1983. ja 1984. aastal ilmus veel bändi singleid; 1987. aastal tegi Straker sooloartistina uue versiooni loost „A Walk in the Park“, mille produtseeris Stock Aitken Waterman koos Pete Hammondiga ning mis jõudis Suurbritannias 82. kohale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
