Kuidas alustati

Daeneni tee elektroonilise muusika juurde algas pigem rütmist kui tarkvarast. Kahe-kolmeaastaselt tagus ta köögipotte, viieaastaselt sai vanaemalt esimese trummikomplekti ja õppis seejärel õpetaja juhendamisel tundma hiphoppi, R&B-d, funki ning breikbiitide ülesehitust. Umbes kaheteistaastaselt kratsis üks kohalik DJ plaate tema trummimängu saatel; Daenen nimetas seda hetkeks, mil kõik läks paika. Viieteistaastaselt kuulis ta High Contrasti drum & bass'i remiksi loost „Gold Digger“ ja nägi, kuidas popmeloodia võib kanda selle žanri tempot.

Tuntuks saamine

2009. aastaks saatis ta AIM-i kaudu demosid plaadifirmale Hospital Records. B-Complexi lugu „Beautiful Lies“ pani teda korraks arvama, et plaadifirmas pole tema jaoks ruumi. Hospital aga kutsus ta Londonisse, andis talle Hospitality üritustel esinemiskoha ja sõlmis temaga lepingu. „Memory Lane“ ilmus 2010. aastal tema esimese Hospital Recordsi väljaandena ning mõne kuu pärast järgnes Netsky nime kandev debüütalbum. Magamistoas valminud demodest oli saanud plaadileping ja särava, kihilise liquid funki kõlaga album.

Muusika ja tuntumad lood

Daeneni tööviis seletab, miks Netsky lood mõjuvad esmalt meloodiliste ja alles seejärel tehnilistena. Ta ütles MusicRadarile, et alustab alati akordidest ja meloodiatest ning enne trumme peab olemas olema lugu. Nii avardas ta oma kõla liquid drum & bass'ist raadiosse sobiva popi suunas, kiireid breikbiite kõrvale jätmata. Kolmandal albumil „3“ sai see žanride kokkusulatamine selge kuju; nii loos „Rio“ kui ka loos „Work It Out“ tegi ta koostööd Digital Farm Animalsiga. Tema enda sõnul oli eesmärk teha meeldejäävaid poplugusid, eemaldudes samal ajal sirgjoonelisest neljalöögilisest rütmist.

Edu ja tunnustus

Teine album „2“ jõudis Ühendkuningriigi albumiedetabelis 29. kohale ja sellest sai Hospital Recordsi seal kõige edukam album. Selle asemel et esitleda albumit üksnes DJ-puldi tagant, pani Netsky kokku täiskoosseisus ansambli ja läks sellega tuurile. Samal ajajärgul tegi ta Underworldiga koostööd Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremoonia muusika kallal. Mastaap muutus, kuid vastandus jäi: põrandaalusele skeenele omase kiiruse kõrval kõlasid nakkavad meloodiakäigud, mis olid mõeldud jõudma sellest ringkonnast kaugemale.

Mis sai edasi

Pärast isa surma 2017. aasta alguses tõmbus Daenen mõneks ajaks muusikast eemale ja kolis seejärel Los Angelesse, kus töö Stargate'iga avas koostööpõhisema poplaulude kirjutamise perioodi. 2020. aastal naasis ta teadlikult plaadifirma Hospital ja drum & bass'i juurde albumiga „Second Nature“. Tema sõnul eelnes otsusele taas tärganud armastus žanri vastu: ta oli käinud kontsertidel ja kohtunud Amsterdam Dance Eventil uuesti plaadifirma tiimiga. Naasmine polnud taganemine: tema varane souli tunnetus sai kokku tänapäevaste koostööpartneritega. 2025. aastal oli meloodiast lähtuv tööviis endiselt näha — „California“ sai alguse akustilise lauluna Clovesi magamistoas ning hiljem ühendas Daenen selle biidiga, mille ta oli loonud aasta varem.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada