Lapsena oli muusika Vaiksoo elus ühtaegu huviala ja argipäev. Kuueaastaselt hakkas ta laulma Lasteekraani muusikastuudios, aastatel 1990–2003 kuulus ETV tütarlastekoori ning õppis samal ajal klaverit. Mõnda aega kaalus ta sisekujundajaks hakkamist, kuid kooriproovid ja esinemised kippusid saama koolitööst tähtsamaks. Tallinna Muusikakooli klaveri eriala lõpetas ta 1999. aastal. Laulmist õppis ta eri aegadel Aarne Saluveeri, Ester Lepa, Ludmilla Issakova, Zoja Hertzi ja Maikeni juhendamisel.

Muusikalilavale jõudis ta 1998. aastal, kui tütarlastekoor osales Linnahalli lavastuses „Kuningas ja mina“. Kaks aastat hiljem soovitas koorijuht Aarne Saluveer tüdrukutel minna lavastuse „Vampiiride tants“ avalikule konkursile. Ivo Eensalu telefonikõne tõi Vaiksoole Sarah’ peaosa. „Tõusin kiiruga istuli ja uni oli kohe läinud,“ on ta seda hommikut meenutanud. Järgnesid Cosette’i osa lavastuses „Hüljatud“, Kim lavastuses „Miss Saigon“, Amneris lavastuses „Aida“ ning Maria lavastuses „West Side Story“.

Aastatel 2008–2010 töötas Vaiksoo Oberhauseni muusikateatris ja mängis Roman Polanski lavastuses „Vampiiride tants“ taas Sarah’t. Juba varem oli ta Kimi rollis lavastusega „Miss Saigon“ sõitnud Saksamaale ja Luksemburgi, kuid Oberhausen tähendas päris tööperioodi võõras teatris, mitte üksikut külalisesinemist. Teatritöö jätkus ka pärast Saksamaa aastaid. Hiljem on ta kehastanud näiteks Pipi Pikksukka, Mary Poppinsit ja lavastuse „Shrek“ Fionat; 2020. aastatel kuulusid tema lavatööde hulka „Kinky Boots“ ja „Seto odüsseia“. 2025. aastal jõudis ta Vanemuises lavastuse „Hüljatud“ juurde tagasi, nüüd Fantine’i rollis.

Muusikalide kõrval on Vaiksoo tegutsenud vabakutselise pop- ja kontserdilauljana. Ta on teinud koostööd Mart Sanderi ja Bel-Etage’i svingorkestriga, andnud kontserte Olav Ehala ning Jassi Zahharoviga ja koondanud muusikalidest pärit laule 2013. aasta plaadile „Mina“. Ta on esinenud ka sarjas „Valge gospel“, heategevusõhtutel ning muusikaligaladel Eestis, Saksamaal ja Poolas. Eesti Laulul astus ta 2024. aastal esimest korda võistlustulle sooloartistina: otse finaali valitud „Käte ümber jää“ sündis nelja autori koostöös.

Kõigil neil lavadel on tema jaoks kõige tähtsam sõna. „Ilma hea tekstita ma ei oskagi väga neid laule tegelikult laulda,“ ütles Vaiksoo 2025. aastal, lisades, et muusikalis puudutab inimest just teksti edastamine. Samal aastal sündis üks kontsert peaaegu juhuslikult: perega Valga Jaani kirikusse sattunud lauljale ütlesid sealsed prouad, et on tema fännid, ning kutsusid ta hingedepäevaks tagasi esinema.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada