Kuidas alustati

Üks Neiokõsõ lauljatest oli Anu Taul, kelle tee pärimusmuusikani algas ammu enne Eurovisiooni. Kodus oli palju pille: esimese väikese akordioni tõi talle jõuluvana ning vanaisa oli helilooja. Hiljem õppis Taul Viljandi kultuurikolledžis pärimusmuusikat, kus ta süvenes vanematesse ja uuematesse eesti rahvalauludesse ning soome-ugri loodustunnetusse. 2000. aastal võitis ta Alenderfesti lauluvõistlusel nii esikoha kui publikupreemia ja 2003. aastast töötas vabakutselise laulja-laulukirjutajana.

2004. aastal kuulus Taul Neiokõsõ koosseisu, mis esindas Eestit Türgis. Hiljem kirjutas ta selle kogemuse kohta: „Eurovisiooni lauluvõistlus oli kõige meeldejäävam ja ka kõige pöörasem sündmus.“ Neiokõsõ oligi ainult selleks võistluseks loodud projekt ja pärast seda ansambel enam ei tegutsenud.

Muusika ja tuntumad lood

Neiokõsõ avalik kuvand seostus võrokeelse looga „Tii“, mille pealkiri tähendab teed. Muusika kirjutasid Priit Pajusaar ja Glen Pilvre, sõnad kirjutas Aapo Ilves. Ansambli pärimuslik pool ei seisnenud seega ainult keelevalikus: ühe laulja muusikaline taust oli kujunenud rahvalaulu õppides ja esitades.

Edu ja tunnustus

Eurovisiooni ametliku tulemuste lehe järgi sai Neiokõsõ 2004. aasta Istanbuli poolfinaalis 11. koha. Võistlustulemusest pikema jälje jättis keel: Tartu Ülikooli ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse 2017. aasta mõju-uuringus nimetati lugu „Tii“ koos teiste võrukeelsete kultuurinäidetega võru keele kuvandi paranemise ühe märgina.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 23.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada