Kuidas alustati

Kautšukikoguja ja pesunaise tütar Nazaré sündis Xapuris. Seitsmeaastaselt kolis ta koos perega Pará osariigis asuvasse Icoaracisse. Hiljem sai ta õpetajahariduse ja töötas õpetajana, enne kui vahetas klassiruumi teatrilava vastu. Rio de Janeiros õppis ta näitlejaks ja lavastajaks ning töötas ka telekanalis TV Tupi. Prantsusmaale sõitis ta esialgu teatriõpinguid jätkama.

Tuntuks saamine

Pariisis tegi ta teatrit ja andis tantsutunde, kuid kui näitlejatööd jäi napiks, hakkas ta tänavatel Brasiilia muusikat laulma. Plaadifirmadesse viis ta kuue lauluga lindi, kuid sai mitu äraütlemist. Ühe plaadifirma omaniku poolehoiu võitis laul „Cheiro de Carolina“. 1978. aastal salvestatud laul levis Prantsuse raadiojaamades. Ajalehele O Liberal võttis ta pöörde oma elus kokku nii: „Siis sai minust laulja“. Brasiilia kirdeosa tantsumuusika xote jõudis kuulajateni, kes kuulasid Abbat ja Bee Geesi.

Muusika ja tuntumad lood

Amasoonia jäi tema laululoomingu keskmesse. 1979. aasta albumi „Amazônia“ laulus „Xapuri do Amazonas“ avaldas ta austust oma emale Maria Pereirale. Muusikastiilid carimbó, boi ja lundu kõlasid kõrvuti Brasiilia kirdeosa muusikaga. Tutvusest Luiz Gonzagaga kasvas koostöö: Gonzaga tegi talle ettepaneku üks heliteos lõpuni kirjutada ja 1982. aastal sai kuju laul „Acre Doce“. 1988. aastal salvestas ta carimbó-muusikaga kauamängiva „Ver-o-Pêso“, millel keskendus oma kodupiirkonna muusikale. Laulja enda hinnangul jäi tema karjääri kõrgpunkt aastate 1990 ja 2000 vahele.

2019. aastal andis ta Rodrigo Viellase ja Sammlizi juhtimisel välja „Meus Caminhos, Meu Destino“. Side oma juurtega ilmneb taas 2022. aastal ilmunud ja koos Aurélia Mouraga kirjutatud laulus „Xapuri-Pará-Paris“: pealkirja kolm paika tähistavad ühtlasi laulja eluetappe. Laulu tutvustades rääkis ta igatsusest Pará järele kui inspiratsiooniallikast.

Mis sai edasi

2023. aastal sai ta Amasoonia tutvustamise eest Prantsusmaal Sacemi Louis Ganne'i auhinna, millega tunnustati kogu tema loomingut. Ka Pará osariigi parlament tunnustas teda: 2. juunil 2026 kiitis seadusandlik kogu üksmeelselt heaks ettepaneku tunnistada tema muusikalooming Pará vaimseks kultuuripärandiks. See kinnitati 22. juuni 2026 seadusega nr 11.558.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga18 allikatKontrollitud 30.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada