Kuidas alustati

Natalie Maria Cole sündis 6. veebruaril 1950 Los Angeleses Nat King Cole'i ja Duke Ellingtoni orkestri endise laulja Maria Hawkins Ellingtoni tütrena. Esinema hakkas ta 11-aastaselt. 1965. aasta veebruaris suri tema isa kopsuvähki. Ta õppis Massachusettsi ülikoolis Amherstis lastepsühholoogiat ja lõpetas selle 1972. aastal; tema enda sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama just seal.

Tuntuks saamine

Tema debüütalbum „Inseparable“ ilmus 1975. aastal ja lugu „This Will Be“ tõi talle Grammy parima naissoost R&B-vokaalesituse eest. 1976. aasta Grammy-auhindade jagamisel nimetati ta parimaks uueks artistiks ning ta oli esimene afroameeriklasest artist, kes selle tunnustuse sai. 1975. aastal vahistati ta ka Torontos heroiini omamise eest.

Pärast 1980. aastat tema karjäär hääbus ja narkoprobleemid olid kõigi silme all. 1983. aastal läks ta võõrutusravile, teadete järgi kuueks kuuks Minnesotasse. 1987. aasta album „Everlasting“ tõi ta edetabelitesse tagasi, abiks Bruce Springsteeni loo „Pink Cadillac“ kaver tantsupopi võtmes.

Muusika ja tuntumad lood

Kuusteist aastat pärast debüüti salvestas ta terve albumitäie lugusid, mida oli kunagi salvestanud tema isa. Albumi „Unforgettable... with Love“ (1991) nimiloos laulis ta isaga duetti, kasutades tema hääle salvestisi.

Album „Holly & Ivy“ (1994), esimene tema pühadeplaatidest, sisaldas lugusid „Jingle Bells“ ja „A Song for Christmas“ ning jõudis kuldplaadini. 1999. aastal järgnes „The Magic of Christmas“, mis salvestati koos Londoni sümfooniaorkestriga ja kandis sama pealkirja nagu tema isa 1960. aasta jõuluplaat.

Edu ja tunnustus

Album „Unforgettable... with Love“ müüs ainuüksi tema kodumaal üle seitsme miljoni eksemplari ja võitis aasta albumi Grammy, nii et Cole'ist sai esimene afroameeriklasest naine, kes selle auhinna pälvis. Teine duett isaga, „When I Fall in Love“, tõi talle 1997. aastal veel ühe Grammy; kokku võitis ta 21 nominatsioonist üheksa Grammyt.

Mis sai edasi

2008. aastal teatas ta, et tal on C-hepatiit, mille põhjuseks pidas ta oma varasemat süstitavate narkootikumide tarvitamist; sellest rääkides ütles ta, et viirus oli „püsinud tema kehas 25 aastat“. Neli kuud pärast ravi algust ütlesid tema neerud üles ja ta vajas dialüüsi kolm korda nädalas. Pärast tema üleskutset Larry Kingi saates palus üks doonoriperekond, et nende lähedase neer läheks sobivuse korral temale, ja 2009. aastal sai ta siirdatud neeru. Ta suri kongestiivsesse südamepuudulikkusse 2015. aasta vana-aasta õhtul Los Angeleses 65-aastaselt.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada