Kuidas alustati

Muusika jõudis Natalja Rudina ellu juba Dzeržinskis: seitse aastat muusikakoolis, kitarr ja laulud pioneerilaagris ning esimesed omaloomingulised laulud koolipidudeks. 1990. aastal astus ta linna rokifestivalil üles ansambliga „Šokoladnõi bar“. Talle harjumatu estraadilik kuvand ja hüüded publikust ajasid kuueteistaastase laulja nii segadusse, et ta otsustas enam mitte kunagi lavale minna. Just selle esinemise järel tegi Aleksandr Rudin talle ettepaneku laulud salvestada; peagi sai mehest tema abikaasa ja produtsent.

Natalja lõpetas pedagoogikakooli ja õpetas aasta algklassides. Isegi siis, kui tema salvestised ilmusid juba üksteise järel, ei pidanud ta estraadi ainsaks võimalikuks eluteeks: õpetajaamet jäi tema jaoks mõtestatud töö mõõdupuuks. Hiljem hakkas laulja nägema laval teistsugust klassiruumi – kohta, kus saab laulude kaudu inimestega rääkida armastusest, õnnest ja rahust.

Tuntuks saamine

Natali jõudis esimesed magnetalbumid salvestada juba enne kooli lõpetamist. 1990. aastate keskel kolis ta Moskvasse, avaldas albumid „Rusalotška“ ja „Snežnaja roza“, kuid tõeline läbimurre tuli 1997. aastal looga „Veter s morja dul“. Lihtsast hoovilaulust, mida ta tundis kolmeteistkümnendast eluaastast, sai tema visiitkaart. Natali imestas veel mitu aastat, kuidas üks kerge lauluke võib inimese nii kuulsaks teha.

Muusika ja tuntumad lood

Natali pole ainult esitaja: varastele albumitele kirjutas ta laule ja venekeelseid tekste ning nimetas oma stiili üleolekuta kolmeakordilisteks õue- ja rahvalauludeks. Ta selgitas, et peab oma ülesannet täidetuks siis, kui laul leiab kuulaja; esinemisreisidest ei loobunud ta ka ajal, mil uued salvestised televisioonist ja raadiost peaaegu kadusid.

Edu ja tunnustus

Aja jooksul hakati Natalit pidama 90ndate artistiks, ehkki kontserdid jätkusid. Natali ei vaielnud nostalgilise maine vastu, kuid tunnistas, et tahtis vahel kooli tagasi minna: lauljatöö nõudis temalt väsimusest hoolimata iga päev peomeeleolu. Uus edu polnud siiski tagasitulek pärast lahkumist: Natali oli kogu vahepealse aja esinemisreise jätkanud ning nüüd algas tema karjääris järjekordne tõus.

Mis sai edasi

2012. aastal ilmus tema karjääri teine määrav hitt „O, Bože, kakoj muštšina!“. Lugu tõstis Natali tagasi popkultuuri keskmesse ja tõi talle kõneka nimega RU.TV auhinna „Inogda oni vozvraštšajutsja“. 2014. aastal võitis ta telesaate „Hit“ finaali lauluga „Davai so mnoi za zvjozdami“ ning andis seejärel venekeelses dublaažis hääle animafilmi „Golovolomka“ Rõõmule. Õpetaja, kes kahtles estraadi tõsiduses, jõudis viisteist aastat pärast esimest läbimurret oma karjääri teise suurde peatükki. 2023. aastal suri Aleksandr Rudin – tema abikaasa ja projekti kauaaegne juht; Natali jätkas esinemist, kuid ütles, et mehe surma järel kadus tema loometöö senine korraldus.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 15.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada